Suvi läbi piltide ja mõne rea..

 30. juuli

tsau, ma üritan siis uuesti blogi pidad või midagi.. proovin, sest see ei tule mul kindlapeale välja, läheb meelest ja pole aega. Aga ehks üritan nüüd korralikum ollla :)

Suvi on jubaa. Isegi midagi olen jõudnud ära teha. Käisime Ellu & Raksuga Reiu Rockil. suht lahe oli isegi, kestis kaks päeva. Siis elluga tsillasime ns pärnus, sindis ja türil .. nüüd oleme Jaani välja jõudnud. KODUUU !!!! ellu läheb homme ära -.- 28. juuni hakkab mul TPL, kaks nädalat, peale seda tahaks midagi põnevat ära teha :) ehk siis olen suvealgusest siiani elluga koos olnud :A

päikest :a

Ma väga loodan, et mitte ükski hingeline maailmas ei arvanud eelmisi ridu lugedes, et see ongi 28-aastame Maris alustamas üle mitme kuu jälle uue postituse kirjutamisega. Need read kirjutas hoopis 14-aastane Maris, kes oli loonud peale mitmeid üritamisi uue Suhkruprintsessi blogi ega arvanud, et see päriselt ka kuskile jõuab. Ta ei arvanud elusees, et inimesed seda päriselt lugema hakkavad. Ta ei arvanud, et see saab olema miski, mis on talle väga kallis ka aastate pärast. Miski, mis laseb end välja elada, täidab teetassi, on üks viis end väljendada. Miski, mida päriselt ka teised inimesed ootavad ja mille kohta küsivad, kui paus on liiga pikale veninud. 20.06.2010 tuli välja see esimene minipostitus ja täna oleme jõudnud siia.. nende hiiglamapikkade postituste juurde. Ma olen nii rõõmus! Järgmiseks aastaks ehk 15. sünnipäevaks on mul igatahes mõned lahedad plaanid juba lugejatele, hihih! Ei jõua ära oodata! 

Üks pildikene ka sellest ajast, kui blogi alustasin ja igasugused sellised.. huvitavad.. pildid olid väga hinnas.:D 

Minu arvates üks armsamaid asju üldse on see, kui keegi tunneb sind. Nagu päriselt tunneb ja teab. Teab su eelistusi nt kohvi valimisel (või siis eelistust mitte kunagi kohvi üldse validagi, nagu mina..:D), teab sinu tüüpilisi liigutusi, mida sa teed nt mõeldes või naljale reageerides. Minu kaks sõbrannat näiteks ALATI toovad naerdes selle välja, et Maris jälle hakkab jalgu liigutama. Nagu ma naeran ise nii südamest, et häältki ei tule enam välja, aga jalad käivad kuidas aga jaksavad. Või see, et keegi mäletab su lemmiklille või reaalselt mida iganes, mis on sulle oluline, omane ja käib sinuga kokku. Sellest tulenevalt saangi nüüd öelda, et kõik, kes mind rohkem teavad, teavad ka seda, et ma olen totaalselt hull tahaks-juba-kooli-minna inimene. Olen alati olnud. Umbes jaanipäeva paiku hakkab juba kooliigatsus vaikselt ligi hiilima ja juuliks on juba asi täiesti käest ära. Seda nii kunagi õpilasena kui ka nüüd õpetajana. Ma nii igatsen rutiini ja oma õpilasi. Neid igapäevaseid naljasid, avastamisi, vestlusi ja edusamme. Lihtsalt palun lubage mind eile tööle, sest ma ei jõua enam sügiseni kannata! :D Mul on juba päris mitmeid eesmärke nii enda klassiga klassijuhatajana kui ka üldiselt mõtteid ja plaane oma ainetundide raames. Näiteks üks suurimaid eesmärke minu enda klassiga on meie ühtekuuluvustunde ja hea läbisaamise suurendamine läbi ühiste vahvate tegemiste. Esineme tuleb juba järgmisel nädalal! Jep, ma olen see õps, kes kutsus kogu oma klassi keset suve enda juurde koju telkima! Õnneks suurem hulk õpilasi saavadki tulla ja ma juba niiiiiiii ootan! 

Päris huvitav on mõelda, et tegelikult alustan ma Sakus juba neljandat tööaastat, sest enda meelest ma oleksin justkui alles siia tulnud ja kolinud ja tööle kandideerinud. Mäletan nii hästi seda päeva 9. augustil (mis oli ühtlasi ka Roosi esimene sünnipäev!), kui olin eelmisel õhtul Saku kooli juhile saatnud meili oma olukorrast, et aastane laps ja tahaks ju ikkagi tööle tulla oma uues kodukohas.. aga keset kooliaastat... sest noh... laps sai ju just üheseks..  Kunagi ei uskunud, et päev hiljem saan direktorilt kõne ja samal päeval hakkan Roosile lapsehoidjat otsima. Kuna leidsimegi Roosikesele maailma parima hoidja, siis saingi kaks nädalat hiljem tööga alustada. Olin esimese aasta Sakus tööl poole kohaga ja kui päris aus olen, siis maksingi kogu enda õpsipalga lapsehoidjale palgaks. Aga mul oli seda niiiii vaja. Sain kodust välja, teha seda ägedat tööd, end teostada, Sakku sisse elada ja vaikselt uude sulanduda ning mul on täpselt 0 kahetsust selles osas. Vot nii palju ma armastangi seda tööd. 

Eriti põnevil olen selles osas, et praegu ehitatakse meile ju maailmalahedat uut koolimaja põhikooliosale, mis tähendab seda, et sel aastal oleme viimast aastat "vanas" majas. KUI lahe on see mõte, et saame kogu oma kambaga varsti kolima hakata ja ära kasutada kõiki uusi võimalusi, et oma tunnid ja töö võimalikult efektiivseks ja lõbusaks muuta. Mega! Ei jõua ära oodata! 

Selle aasta viimane koolipäev ja minu 5.b suvesse saatmine

Üks hommikune pildiring viimase koolipäeva puhul õpetajast ka, hihi

3. august

Elu juhtub siis, kui Maris otsustab blogi kirjutama hakata. Kogu aeg tuleb midagi muud ette, kui just parasjagu see kirjutamise tuju ja isu on.. 

Praegu näiteks on laupäev ja mina valmistasin just oma elu esimese sidruni-suvikõrvitsakeeksi. Lõhna järgi tundub imeline! Kui kedagi huvitab, siis retsepti leiate SIIT.  
Paar päeva tagasi nägin, kuidas keegi Instagramis seda retsepti tegi ja mul tekkis ka täiega suur isu, sest teadsin, et emps oli just maalt saatnud suure suvikõrvitsa, mis vajas.. tegemist. Nali oli muidugi minu kulul, kui täna seda taina jaoks riivima hakkasin ja see oli hoopis kurk.. :D Ma ausalt ei arvanud kordagi, et selline suur ja paks ja TÄPSELT suvikõrvitsa nägu asi kurk võiks olla. Upsi, haha. 

Kellel natukenegi keeksi vastu huvi tekkis, siis see oli lihtsalt imeline! Nii hea ja kindlasti nüüdsest minu küpsetiste listis, mida rohkem tegema hakkan. 

5. august

Kell on 9.32. Taustal mängib telekas. Ahjus küpseb minu šokolaadi-vaarikakook. Õues on pilvine ilm. Toas on kolm vaasi imeilusate päevalilledega, mille sain eilselt KUUT festilt ühe supertoreda naise käest. To-do list tänaseks on pikk. Algas Roosi sünnipäevanädal. 

20. august

Tundub, et kui tähtede seis ei soosi, siis postitus valmis ka ei saa. Nii vähemalt tundub, kui vaadata, mitu päeva tagasi ma suure hurraaga siia kirjutama lendasin. 

Nüüdseks on ära toimunud minu suvine klassiüritus ehk telkimine. Kohale tuli lõpuks umbes pool klassi ja suur oli nende üllatus, kui nad aru sain, et õpetaja ei kavatse toas magada. :D Vedasin ka oma äsjaostetud telgi ja madratsi õue, voodiriided ka ja oligi olemas. Ma arvan, et meil oli väga vahva õhtu ja kui mitte arvestada seda, et mõni poiss öösel sekunditki ei maganud, kuid samas naabrid kõva jutustamise peale ei kaevanud, siis ka üsna viisakas öö, haha. Mul on nii hea meel, et sain selle pisikese unistuse täita ja oma klassiga nii aega veeta. Grillisime, jutustasime, mängisime salajase kasti mängu jne. Juba vähem kui kahe nädala pärast aga uued teod ja tegemised. 

Eelmisel nädalal sain ka juba puhkuse lõpust kooli naasta, et vaikselt hakata enda klassi 1. korruselt 4. korrusele kolima. Siiani olin viimased kaks aastat moodulis, kus olid omad head ja vead. Klass oli ilus ja esteetiliselt valge seintega (minu tüdrukute lemmik!), kuid samas väga pimedas asukohas, talvel pigem jahe ning seinad üsnagi papist. Uus klassiruum on küll soojade ilmadega vääääga palav, kuid fakt, et päike paistab klassi sisse, teeb mind maailmarõõmsaks. Pisikesed asjad, mis on minu jaoks hästi olulised. 
Sain juba kõik oma asjad treppidest neljandale vedada, riiulite asukohta muuta, et ka diivan klassi mahuks. Kusjuures siinkohal sain ma hiljuti uut diivanit ostes väga palju küsimusi, et miks klassi diivan?! Kes ja millal seda üldse kasutab? Viimasel aastal oli mul klassis esimest korda diivan, mis oli õpilaste seas tõeline hitt. Nad tulid alati vahetunnis klassi ja tihtipeale lausa joostes, et esimesena koha saaksid. See oli kasutuses kõikides vahetundides ja peale tunde trenne oodates. Kasutasime seda grupitöödes ning tunde vaatlemas käies said külalised seal istuda. Ka arenguvestlustel vanemad oma lastega. Diivan klassiruumis on kindlasti üks suuri hitte ja parimaid otsuseid olnud! 

Peale mööbli paigutamise sain oma kappide ja sahtlite sisu paika sättida, jõulutuled ümber tahvli riputada (aastaringselt kasutusel, ei tunne end halvasti ka!:D), tolmu pühkida ja kogemata sattusin ühe kolleegiga kaks tundi juttu ajama. Tegelikult oli plaanis väga palju asju veel teha, aga kuna alles homme on saabumas mu suur pakk erinevate sisustuselementidega, jääb ülejäänud dekoreerimine ja klassi ettevalmistus 1. septembriks uude nädalasse. Sellel nädalal toimetan kodust, sest alles reedel 16.08 käisin operatsioonil ja püüan end nüüd natuke hoida ja mitte liiga teha. Operatsioonist ma ilmselt rohkem blogis juttu teha ei plaani, aga kõik on hästi ja kõik on hea! 

Poolteist nädalat tagasi sai 4.sünnipäeva tähistada meie maailmakallis Roos. Mu pähe ei suuda kuidagi mahtuda fakt, et ta on juba nii suureks preiliks sirgunud. Et ta on nii tubli, arukas, nii suure südamega, nii siiras ja reaalne kullatükk. Pidu sai maha peetud pere ja lähedaste sõprade seltsis. Muidugi oli seltsiks ka suur ükssarvikuga batuut ja ilmateade, mis lubas tolleks päevaks konkreetselt lakkamatut sadu. Õnneks ilm oli oodatust parem ning seetõttu olid tujud ja meeleolud igati ülevad. Juba etteruttavalt mainin, et batuudi tellisime juba teist aastat järjest SIIT ning koogi esmakordselt SIIT. Sünnatort oli toorjuustu-kohupiima-vaarika ning tõeliselt hea. Põhitoiduks oli samuti teist aastat Okka tee pitsa, sest need on nii head ja asuvad meist reaalselt üle tee. Lisaks jääb nii ära suurem sebimine ja kokkamine peopäeval. 

Küsisin värskelt 4-aastaselt ka mõned küsimused, mis jäävad tulevikuks armsaks mälestuseks, et mida siis meie neljane elust ja olus mõtleb. Jagan teiega ka: 

Mis su hüüdnimi on? Roosi

Kui vana sa oled? Neljane

Mis on su lemmiklill? Roosid

Lemmikvärv? Lilla ja roosa kokku.

Mis on su lemmikmäng? Peitust mängida

Lemmikloom? Kiisu

Head sõbrad? Mirell ja Mirtel, kes elavad mu maja taga

Lemmiksöök? Spagetid, mida me täna tegime

Lemmikjook? Mahl! Kaks jooki on! Mahl... ja siiis... mmmm... vitamiinijook

Kelleks sa suurena saada tahad? Kas nagu tööl käia? Minu emme koolis tahan õppida! Kui ma õpetajaks saan, siis ma tahan õpetada.

Millest sa unistad? Ma ei tea.. Emmet! Mis see unistamine tähendab üldse?

Mis su salasoov on? Minu sünnipäev on salasoov.

Mis on inimese juures kõige tähtsam? KOMMI!

Mida sa endale sünnipäevaks soovid? Mmmmmmmmmmmmmmmmmm... kaks asja on. mänguasja ja meiki ja meigilauda soovin.

Lasen teid nüüd viimase paari kuu pilte vaatama, mida siin varem jaganud pole ja jutustan sel korral suvest nende kaudu. Proovime nautida suve viimaseid päevi ja vasti hakkab juba kaua-oodatud sügisaeg jessjessjess!

Lilled igaks puhuks ja juhuks on täielikult tee minu südamesse ja minu armastuse keel! Pole vist kordagi aastas sellist aega, kus mu laual ei oleks vaasis värskeid lilli. Alati püüan ka enda klassi lilli osta ja korjata, sest see annab nii hea tunde.  

Neljase printsessi sünnipäevahommik

Kui vähegi on võimalik valida, siis ostan oma lilled alati Tallinnast Viru turult. Nii hea hinnaga nii ilusaid ja suuri lillekimpe naljalt ei leia. Augusti alguseski sattusin Tallinnasse täpselt nii, et sain sealt Roosile ja sõbrannale kimbud skoorida. 

 Käisime kursaõdedega Apollo kino naisteka üritusel "Ei iial enam" filmi vaatamas. Kunagi bakas õppides käisime tollase kursaõega ka mitmeid kordi sellel üritusel ja alatasa võeti loosiga minu istekoht, kui kingitusi jagati. Rääkisin nüüd kursakatele, et kunagi oli nii ja ei tea, kuidas seekord siis veab.. ja arvake ära, kelle istekoht sai esimese loosiga kingituse?! 
Ja muideks - nii tänulik Made ja Raili eest! Olete parimad! Juba ootan meie mitmetunniseid Zoome, et 15-minutiline grupitöö ära teha haha...

Kuna ilm tundus pilvine ja suvi oli liiga kaua kestnud, siis sättisingi end eelnimetatud kinoüritusele minema. Olin  nii õnnelik, et saan MUSTA KAMPSUNI selga panna peale mitut kuud.. kuniks avastasin, et õues on 29 kraadi... nali minu kulul.. läksin riideid vahetama:D

Klassiga telkimine 

Käisime KUUT festil

Aeglased hommikud, kui lasteaeda kiiret pole.. Seda pilti tehes hakkasin mõtlema, et kas kõigil väikeste laste peredel on see probleem, et justkui kogu aeg ostad uusi riideid, et oleks midagi viisakamat lasteaeda selga panna, aga alati saab 1..2..3 korda asju kanda, sest juba on plekilised ja tuleb ära visata?! Paratamatus vist?:D

Kahel õhtul õnnestus Kloogaranda minna nii, et lained olid meeletult suured. Mäletan nii hästi sellist vaatepilti lapsepõlvest, kui sugulastega alati Peipsi ääres käisime ja armastasime iga hetke laintes möllates.. Armastan vett ja merd ja ujumist.

2-minutiline käik maja kõrvale metsa mustikale, sest sääski oli rohkem kui marju..

Muru niitmine, lehtede riisumine ja lume rookimine on lemmiktööd aias, sest tulemust on kohe näha..:D

Sõbranna pakkis oma kolm poissi autosse ja tuli meile peaaegu 2-tunnise autosõidu kaugusele külla.. Love you, Klaarika!

Vihm võiks vist olla selle suve üks märksõnu?

Roos õppis kevadel üksinda abiratasteta sõitmise ära.. Nii lahedalt pusis ja proovis üksinda. Vahepeal kukkus muidugi sada korda, aga rääkisime siis, et nii õpitaksegi. Iga ebaõnnestumine on samm lähemal õnnestumisele ning proovimist ei tohi kunagi lõpetada. Vahepeal tuli nuttes mulle kurtma ja ise ütles läbi pisarate:"Ma proovin veel, ma olen vapper!" Kaks päeva ja asi selge!

Tanja ja Miku kontsert Laagris

Veetsime täditütrega mitu head päeva koos ja nautisime seda täpselt sama palju kui lapsepõlves. Tutvustasin talle Sakut (nagu ma oleks ise mingi kohalik, eksole..:D) ja käisime muidugi Ukases söömas. 

Veetsime ühe öö Haapsalus Hestia Spas. Ujusime, puhkasime ja mõnulesime.. much needed quality time!

Ellu on see täditütar, kellega ninapidi koos ma olen üles kasvanud. Veetsime absoluutselt kõik suved ja enamgi koos. Täpselt see õde, keda mul kunagi olnud pole. Täpselt see sõbranna, kellega kõik maailma lollused on koos läbi proovitud. See sõbranna, kellega oled lähedane ka siis, kui elud on viinud Eesti erinevatesse otsadesse elama ja keda näed vaid aastas 1-2 korda.. Nii õnnelik, et see suvi end kätte võtsime ja lõpuks 4 päeva saime koos hullu panna ja uusi mälestusi luua. Oled parim! 

Sel suvel olen saanud nii palju aega koos veeta ka oma parima sõbranna Mariega, mille üle ma olen nii tänulik. Kuna elame kaugel, on tihti raske aega leida, et kokku saada ja jutustada. Täiega-täiega-täiega tuus suvi on olnud sinuga! Siin pildil näiteks nautisime suveõhtut Saaremaal kõige ilusamas puhkekodus üldse. 

 Roos oli samuti Saaremaale mineku üle väga elevil!:D

Roos käis minuga linnas juuksuris kaasas ning hiljem käisime koos lõunatamas. Tšikk valis menüüst boršisupi, kõrremahla ja jäätise. Kõik käis ja küsis teenindajatelt üksi. Nii lahe oli vaadata, kuidas ise ei ulatu letinigi, aga julgust on rohkem kui pikkust hihi. 

Bestikaga

Käisime Mariega Pärnus Janelil külas. Kui gümnaasiumis käies veetsime vist kõik õhtud ja nädalavahetused kolmekesi, siis nüüd elame Harjumaal, Järvamaal ja Pärnumaal.. ehk.. päris kaugel.:D

Selle suve lemmikkleit ja ainult võibolla ostsin nii valge, musta kui ka kollase..:D

Jaanipäev ja mohitod

Jaanipäev ja minu Roos

Kui üritasime pooleneljasega passipilti teha.. :D

See tunne, kui jalutad koolikokkutulekult koju. Öö, vaikselt juba päikesetõus. Jalad tantsimisest väsinud. Kodu. Mälestused. Täielik vaikus, mida saadab linnulaul. Parim. 

Järva-Jaani kooli kokkutulek.