10 March 2017

NAISTEPÄEV JA ERIALA ja natuke veel...


Mul oli täiesti kindel plaan juba ammu, et kuna ma tähtpäevi väga armastan, siis naistepäeval ma lihtsalt naudin igat hetke! Õnneks on mul sel nädalal puhkus ja sain magada ilma äratuskella tüütu helinata. Päikesega koos tõusta - imeline ju, või mis!? Juba varsti peale ärkamist tuli üks mu praimaid sõbrannasi ja ühtlasi ka mu kursakas mulle külla. Oli teel külla Gustavist haaranud ühe imearmsa pisikese koogikese sildiga "Imelisele!" Kui armas!
Juba üsna varsti seadsime sammud bussile, et minna Katrini facebooki võitu ära kasutama. Nimelt sellel naisel on nii palju õnne, et vast ei möödu nädalatki, kui kuskil võitjate nimekirjas tema nimi ei ilutseks. Sel korral oli võiduks tasuta lõunatamine UMAMI RESTOS kolmele. Menüüs oli hirvepada kartulipüree ja marineeritud porgandi ja nuikapsaga. Nojah, kuna ma pigem olen toidu osas natuke pirtsakas, siis see pada ei kõlanud just kõige paremini, aga seltskonna mõttes ikka otsutasin minna.  Peale söömist pidin siiski tunnistama, et no väga hea oli ikka! Kindlasti kavatseme sinna tagasi minna, eriti kuna üks kursusekaaslane, kes ka meiega seal oli, soovitas seda kohta eriti suvel, kui toitlustamine on aias ja kõik superlahe välja näeb. Jääme siis suve ootama!
Edasi lippasime Katriniga kooli, et poolteist tundi inglise keeles veeta. Kuna peale seda oli tal veel üle kahe tunni linnas vaja aega parajaks teha, ja mind keegi veel kodus ootamas polnud, mõtlesime meie päeva puhul koogitama minna. Valituks otsustus Postimaja väike armas Reval Cafe. Ma siiani olen täiesti vaimustuses nende heast teenindusest. Kuna viimasel ajal olen saanud osaks mitmele vägagi ebaviisakale, siis sealne oli teenindus lausa ülisuper!
Umbes paar tundi hiljem jõudsin koju ja oioioi - peika võttis ühe armsa roosa tulbikimbuga mind vastu. (Loe: peika magas enne öötööd ja ütles läbi une, et näe, lilled on vaasis kapi peal :D ) Mis seal ikka, tean isegi, et öösel tööl käies tahaks kõik päevad maha magada, et kuskiltki natuke energiat ja jõudu koguda, et edasi tegutseda.. või siis jälle öösel tööle minemiseks.
Janeliga olime plaaninud naistepäeva lõpetada klubis Hollywood Trafficu kontserti nautida, mis kahjuks teatud põhjustel nii ei läinud.. selle eest veetsime paar mõnusat tundi ühes kesklinna vesipiibubaaris ja rääkisime maast-ilmast.

Eilse päeva veetsime ühe kursusekaaslasega Laagri Koolis vaatluspraktikal. Me saime 6 koolis viibitud tunniga näha palju rohkem, kui ma olin lootnud näha! Esimesteks tundideks olid kaks eesti keelt - esimene tüdrukute ja teine poiste klassiga. Suurepärane näide sellest, kui erinevad on kaks samas vanuses olevat õpilaste gruppi. Erinevused tulid lausa kandikul meie ette, kui põnev!
Saime veel vaadelda poiste inimese õpetuse tundi, millest ma siiani väga vaimustuses olen - õpetaja oskus tervet poiste klassi teemas sees hoida ja teemasse kaasata. Ma ei näinud kordagi kedagi igavlemas, telefoni otsimas või midagi kõrvalist tegemas. Ma isegi unustasin rohkem kui kaks lauset kirja panna, sest see tund oli tõesti väga kaasahaarav ja ülipõnev! Veel oli meil võimalus olla ühes klassijuhatajatunnis. Ma olin väga põnevil, kuna minu klassil polnud peaaegu kunagi klassijuhataja tundi. Selles vaadeldud tunnis sain ma nii mitmeidki lahedaid nippe selleks ajaks, kui kunagi peaksin endale ka oma klassi saama. Nii palju vahvaid võimalusi ja huvitavaid ideid - lahe!

Olen kuulnud, et vaatluspraktika on paljudele saanud selleks selguse hetkeks, kust edasi kas väga tahetakse õpetajaks saada või just vastupidi. Mina kuulun nende esimeste sekka. Ma tõesti nii kibelen juba kooli klassi ette! Minu lähedasemad inimesed juba teavad, et see võimalus on mul juba alates sellest sügisest! Vaid pool aastat veel ja ma saan koolimaja ukseks sisse astuda kui õpetaja - vau! Kes oleks arvanud, et see nii kiiresti juhtub.. ja veel minuga. Kaks aastat tagasi polnud isegi valikus see, et ma võiks minna ülikooli pedagoogikat õppima. Mõned mu sõbrad siiani naeravad ja ütlevad, et vot, kunagi ei või teada, mis elu tuua võib.
Seoses tulevase õpetajaameti ja megasuure loomaarmastusega käisin eelmisel reedel koolitusel "Loomateraapia ABC" ehk sain teada, miks loomad lastega hästi sobivad, kuidas nad suudavad isegi lihtalt oma olemasoluga nii palju head kinkida ja sain kinnitust sellele, et tulevikus hakkavad loomad minu elus kindlasti väga suurt rolli mängima! Ülisuper ja kasulik koolitus.

Lõpetan nüüd positiivsel noodil, sest kavatsen täna panna oma aknalauale püsti väikese aiakese koos lootustega, et suudan üles kasvatada paar taimekest. Lisaks sellele ootab mind ees täiesti vaba nädalavahetus ja puhkuse viimased päevad - seda ei juhtu just tihti.
Imeilusat nädalavahetust!