31 December 2015

31. detsember



Facebooki lehte kerides võib järjest lugeda, kuidas inimesed soovivad üksteisele ilusat vana-aasta lõppu ja mõned juba head uut järgmistki. Uskumatu, et tõesti ongi juba selle aasta viimane päev. Minu blogis vist tõesti ei saa üle ega ümber jutust, et aeg liigub nii kiiresti - sest noh, nii on ju!

Kuidas siis see aasta meelde on jäänud, või mida erakordset juhtunud on?
Ilmselt üks tähtsamaid asju sel aastal on olnud gümnaasiumi lõpetamine minu jaoks väga heade eksamitulemustega! Saladuskatte all võin isegi öelda, et olen see inimene, kes pole kunagi väga eksamiteks või suurteks töödeks väga palju õppinud.. ja nii läksid ka tegelikult gümnaasiumi lõpueksamid. Või mida ikka osata õppida eesti keeleks? Vaatan üle, kuhu käib koma ja milliseid sõnu mitte kokku kirjutada? Arvan, et seda nädal enne eksamit õppima hakata on veidi hilja ja selliste asjade õppimine toimus ju tegelikult kõikide kooliaastate vältel.
Kõige rohkem õppisin ma vist matemaatika eksamiks, aga peab tõdema, et õppisin ma ikka palju rohkem selle poole tunniga, mil kogu klassiga enne eksamit pabinas korrati ja arutati. Siiani ei suuda uskuda, et sellise tulemuse tegin!
Kokkuvõtvalt ütleksin ma, et gümnaasiumi lõpp oli täpselt selline, nagu ma lootsin!

Teine suurem märkimist väärt sündmus on kindlasti Tallinna Ülikooli sissesaamine. Kuigi SAISis registreerisin ma päris paljude koolide katsetele, siis lõppkokkuvõttes käisingi ma ainult TLÜ omadel. Enamus ajad lihtsalt kattusid - ei saa ju samal ajal nii Tallinnas kui Tartus olla.
Nüüdseks olen ma juba pool aastat õppinud pedagoogikat ja ma ei saakski rohkem rahul olla! Kui ma pidin valima humanitaar- ja loodussuuna vahel, siis oli kohe kindel, et keemiaõpetajat minust ei saaks iialgi. Tegelikult polnud mul aimugi, mis aineid ma üldse õpetada tahaksin, aga mõte õpetajaametist tundus hea. Praegu on väga paljud küsinud, et mida ma siis peale lõpetamist õpetama hakkan. Praegu on kohustuslik inimeseõpetus ja järgmisel aastal peab ühe eriala veel valima.. seda on veel aega mõelda. Tegelikult ma ootan ikka väga seda, et mu 5 ülikooliaastat oleks läbi ja ma saaksin päriselt päris klassi ees seista päris õpetajana - nii põnev!

Kolmas suur muutus on kindlasti Tallinna kolimine. Nii kaua kui mina mäletan, olen olnud see inimene, kes on meeletus vaimustuses olnud linnaelust. Vau ju - nii ilusad inimesed, palju kohti, kuis käia, poed, liiklus ja kõik see. Peale 4 kuud linnas elamist ütleks ma nii, et ma ikkagi ootan jälle nädalavahetust, et Järva-Jaani tulla.

Neljas tähtis sündmus on minu jaoks see, et ma käin tööl! Ma olen lapsehoidja pisikesele 2aastasele Joonasele. See töö sattus minuni nii juhuslikult ja kiiresti, et enne kui ma märganudki olin, olin ma pisikese poisi hoidjana nende kodus ja käisin lõunati Kadrioru pargis jalutamas.
See pere, kus ma nüüd töötan, on lihtsalt supertore. Vanemad ja vanaema on lihtsalt nii toetavad ja armsad. Kõige suurem pluss on kindlasti see, et minu ja minu kooliaegadega ollakse väga arvestavad ja töögraafik selle järgi tehaksegi, et ma ikka saaksin käia ja kõik lõpuks väga hästi toimiks. Ja toimibki!

Kindlasti jääb seda aastat meenutama ka see, et ma saan tantsida rahvatantsu! Ma tegin oma esimese tatoveeringu! Käisin mitmepäevasel seminaril koos väga toredate eestlaste ja välismaalastega! Käisin oma elu esimesel Rootsi kruiisil, mis jääb mulle reaalselt kogu elus meelde, hehe! Sõitsin esimest korda lumelauaga! Sõitsin esimest korda elus limusiiniga! Sain esimese poolaasta tantsida JJLR toredate inimestega! Käisin Pühajärve Jaanitulel! Olen peaaegu üle saanud oma liftifoobiast!!! Ja muidugi olen tutvunud suurepäraste inimestega, kes on praeguseks tõesti asendamatud!

Ja endiselt võite mind jälgida minu instagramis SIIN! 

Ilusat uut aastat teile, mu armsad lugejad! 

Ja mõned pildid minu aastast: