Uuel aastal on päris palju toimunud, aga samas olen ma saanud korralikult puhata. Käisin esimest korda elus empsiga rabas jalutamas, esimest korda Viimsi Spas ujumas, toitusin hästi ja tegin palju trenni, naeratasin võõrastele ja käisin 22 tunni jooksul kaks korda ehk kahes vahetuses järjest lennujaamas tööl. Kerge on olla nii öelda heal rajal, kui ees on paber 2018 aasta lubadustega ja kõrval tegude kalender, mis iga päev motiveerib rohkem liikuma, tegema ja uusi asju avastama. 
Umbes kümme aastat tagasi käisime perega Tenerifel reisil. See on olnud siiani mu ainuke lennureis ja ausalt öeldes ma suurt midagi sellest ei mäleta. Ainult seda, et pidin ühel suunal istuma kahe võõra vanakese keskel, kes mulle kenasti lutsukaid pakkusid, et kõrvad lukku ei läheks.
Nüüd aga on mul jälle võimalus kohver pakkida ja minna lennujaama.. ja reisile, mitte tööle! Nimelt kutsus Ellu mind Inglismaale kaasa oma õele külla. JUHHUU!! Sellest on aastaid, kui me kolmekesi koos olime - naersime ja lollitasime. Nüüd oleme kõik aga suured inimesed ja selline taaskohtumine tundub tõeliselt lahe! Nimelt on Sille, minu teine täditütar ja Ellu õde, juba aastaid Inglismaal elanud ja varsti täitub ka aasta sellest, kui ta on inglasega abielus olnud. Vahva!
Kui Sille küsis, mida me Inglismaal ja Londonid teha tahaksime, mida näha ja kuhu minna, siis polnud mul aimugi. "Ma mäletan London Eye pilti inka õpikust, sinna tahaks minna, muud ma ei teagi.." Nüüd aga on meil juba nii palju plaane ja mina, maailma halvim ootaja, olen nii ootusärevust täis! Juba neljapäeval tuleb Ellu Tallinna ja reedel suundume koos lennujaama poole. Oeh!
Ei jõua ära oodata, et veebruaris tagasi jõudes saan teie kõigiga jagada pilte Inglismaast ja meie seiklustest!
1- Nädalavahetusel käisingi jälle lennujaamas abis kahes vahetuses järjest 13.00-21.00 ja kohe 4.00-11.00 otsa. 2- Tegude kalendris oli käsk saata postkaart. Nii ma tegingi! Käsitsi kirjutatud kirjad on lihtsalt nii palju hinnalisemad kui laused messengeris. 
