Eelmisest postitusest on juba möödas 1 kuu ja 10 päeva. Selle ajaga on väga palju asju toimunud. Kunagi minu keemia ja füüsika õpetaja ütles, et mida vanemaks sa saad, seda kiirem aeg lendama hakkab. Sellest ajast saati, kui ma aktiivse blogimise lõpetasin (nüüd siis vist juba üle 2 aasta tagasi), tundub alati siia blogisse tulles, et "Alles ju käisin?" ja tegelikkuses on jälle mitu kuud mööda läinud. Oeh.
13. mail lõppes minu esimene ülikooliaasta arvutieksamiga, mille ma enda arvates ülihästi sooritasin. Poleks oodanud sealt nii kõrgeid punkte. Esimene aasta on tegelikult olnud päris kerge. Aineid oli vähe, tavaliselt ainult 1 loeng päevas. Kui ma mõtlen sellele, et mis loeng mulle aasta jooksul kõige rohkem meeldinud on, siis on selleks kindlasti olnud ÕPINGUD JA KARJÄÄRIVÕIMALUSED HARIDUSSÜSTEEMIS. Eks kõik meistlahkusid viimasest loengust oma mõtetega, et mis neile kasuks tuli ja kuidas nüüd edasi käituda ja mõelda, oli ka igaühe enda teha. Küll aga jäi meile kõigile, ilmselt igaveseks, meelde sellest loengust "positiivne psühholoogia." Kui esimesel kokkusaamisel pidi iga sealolija ütlema, mis teda täna rõõmustanud on, siis paljudel ei tulnudki midagi kohe pähe. Ikka olid valdavad mõtted negatiivsemad: "Jäin bussist maha, vihma sadas, jäin loengusse hiljaks, ei jõudnud hommikul süüa, raske oli ärgata..." Ja kui lõpuks said kõik piisavalt mõelda ja ütlesid välja selle kavõi imepisikese hea asja, oli kõigi tuju kohe ülim! Positiivne psühholoogia saatis meil igas tunnis! Kes vähegi TLÜs käib ka on vabaainete EAPsi puudu, siis soovitaksin võimalusel kõigile seda. Eelkõige keskendutakse seal MINAle ja minuarust lihtsalt ülikasulik loeng.
Suve jooksul on meil aega ka mõelda kõrvalerialale. Mis aine õpetaja minust siis veel saada võiks? Valik on nii suur, samas otsustada on nii raske...
Täpselt 10 päeva enne minu 20. sünnipäeva saatsin ma öösel CVsi, et kuskile ikka suveks tööle saada. Kohe hommikul helistati mulle Lennujaama kohvikust ja kutsuti vestlusele. Vestlus arenes proovipäevaks ja proovipäev lepingu sõlmimiseks. Ma olen rahul! Kuigi kuna töötan öövahetuses, mis reegline algab 4:30 (vahepeal ka 02:00 öösel), siis öösel äratuskella peale ärgates mõtlen küll, et miks ma ei võinud mingit tavalise kellaajaga tööd võtta. Samas sekundil, kui ma tööle jõuan, olen ma juba nii rahul!
Kuna olen 2 suve töötanud tavaliselt toidupoes, saan ma väga hästi võrrelda neid omavahel. Võrdluskohti on meeletult! Lennujaamas on klientideks peamiselt välismaalased või reisile minevad eestlased. Lennujaama klientidest õhkab palju rohkem soojust ja rõõmu.. see on päriselt ka väga motiveeriv! Üleüldse on mu töökaaslased mind väga armaslt vastu võtnud ja nad on kõik supertoredad! Mul tõesti vedas, et Elmar käskis mul vaatamata ööistele kellaaegadele CV saata!
Igatahes on ühe kuuga päris palju toimunud. Eks ole näha, mis edaspidi juhtuma hakkab.
Ilusat suve kõigile!
1- Peiks viis mind mu sünnipäeval veeparki! Oi kui kaua ma seda tahtnud olin! 3- 7 kuud!
1- Kui ma pole kunagi olnud see inimene, kes juuksed kinni kodust väljuks, siis töötamine kohvikus seda kindlasti nõuab. Pole kunagi arvanud, et ma võin end kinniste juustega mugavalt tunda! 2- 20. sünnipäeva lõpuminutid
