Aitäh, et siia sattusid! Jutte ja pilte

 25. november

Ma pole päris kindel, kas ma peaksin vaatama, millal ma viimati siia kirjutasain, sest mul on kuidagi kahtlane tunne, et see võis olla augusti alguses. Kui nii, siis häbi, Maris. Alles hiljuti kellelegi rääkisin, et enamasti iga 1 või vähemalr 2 kuu tagant ma jõuan ikka kirjutama. Tutkit! 

Sõidan hetkel rongiga Tallinnast Tartusse. Vedas, et ajaliselt klappis ekspressrongi aeg, kuna päris kolm tundi ma pole meeleldi rongis veetnud. Kahega saame kenasti hakkama. Eriti, kuna suvatsesin arvuti kaasa võtta, et seda eelnevalt mainitud viga parandama hakata. Alustagem! 

Tänasega sai koolis läbi esimene trimester ja ma olengi olnud juba pea kolm kuud klassijuhataja Saku koolis. Ma nii igatsesin seda, et saaksin jälle endale oma klassi ja nendega koos toredasti õppida, olla ja edasi liikuda. Mõelda vaid, et minu viimane klass oli aastaid tagasi 6. klassis ning täna on nemad juba põhikooli lõpuklassis.. kallid teile, kui lugema juhtute! Olete mul alati südames! 

Ühel päeval käisime oma klassiga huskykoerte jõulumaal. Superarmsad koerad ja ideaalne lumine ilm sellise koha külastuseks. Pildil üks vahva heinasõda - kes oleks suutnud vastu panna?:D 

Igatahes olen ma hästi rahul, õnnelik ja tänulik enda klassi eest. Kui ägedad nad on! Kui siirad, heade ja suurte südametega. Kallistajad! Kindlasti on klassijuhatajaks olemine meeletult väljakutsuv ja keeruline, kuid üldises pildis olen ma ikka õnnega koos! Mäletan nii hästi, kuidas kevadel nendega korraks kohtusin ja olin nii elevil.. ja nüüd on sellest juba jälle nii kaua aega möödas ja saame siin vaikselt juba jõule tervitama hakata. 

Seoses sellega olen ma nii põnevil, et järgmisel nädalal hakkavad ju päkapikud käima! Kuna Roos oli eelmine aasta ikkagist pisike ega tajunud seda jõulude teemat üldse, on sel aastal temal see päkapikuvärk esmakordne. Kuna ta räägib ja mõistab väga palju, on hästi põnev talle seletada, et varsti tulevad päkapikud ja jõulud ja paneme soki aknale jne. "Emme, mis jõulud praegu teeb? Kus ta on?" küsis Roos ühel päeval, kui talle rääkisin, et varsti tulevad jõulud. Nunnupall ilmselt arvab, et jõulud on inimene, kes meil varsti külla tuleb hehehe.. 

Päev enne detsembrit kirjutasime Roosiga jõuluvanale ka kirja, mida Roosi kingituseks saada tahab. Peale pikka meelitamist, et no midagi ju ikka võiks kirja saada, teatas Roos tähtsalt:" Paber!" Nojah, sel aastal saab siis kerge olema! 

Käisime eelmisel nädalavahetusel esimest korda ka oma pisikese perega stuudios jõulupildistamisel. Esiteks ei ole me kunagi sgtuudios pildistanud.. ning teiseks pole me kunagi jõuludel pildistamas käinud. Ilmselgelt oli meie valikuks jälle Mona ja ilmselgelt oli meil nii tore! Alati, kui me Monaga pildistamast tuleme, arutleme Elmariga, et kas me üldse tahaks või julgeks teise fotograafi juurde minna ja arutame KUIIIIIIIIIIIIIIIIIIII äge see pildistamise kogemus jälle oli. Nüüd ilmselgelt ei jõua neid pilte ju ära oodata.. Ootaja aeg on pikk ja kes kaua kannatab, see kaua elab. Vist. 

10. detsember

Hehehe, jõudsime pildid ära oodata! Kuna ma seda postitust rongis lõpetada ei jõudnudki ning vahepeal kiirete aegade tõttu ka mitte, saangi fotosessiooni pildi siia jätta. Uskumatu, et see ongi minu pisike pere ja ma armastan neid lihtsalt nii palju! 

Tartus läks meil väga hästi ja nädalavahetus möödus jälle liiga kiiresti. Ellu tutvustas mulle erinevaid hitt-toidukohti. Näiteks sain maitsta sealset megatäidisega crossanti hommikusöögiks ja njammat pastat õhtul. Laupäevase päeva veetsume suures osas poodides kolades ja jõulukinke ja muud otsides. Näiteks skoorisin ma täiesti kogemata 69€ maksva heleda pika mantli Reservedist hoopis 30 euroga, sest lisaks tavasoodusele oli ka musta reede soodukas. 

Viimati kusjuures käisin Tartus täpselt kolm aastat tagasi. Oli samamoodi esimese advendi nädalavahetus ja me käisime Elluga tatokaid ka veel tegemas. Kaks nädalat hiljem sain teada, et ootan Roosit hehehe. 

Väike kalli minu maaaaaailmapikemale sõprussuhtele. nendele super mälestustele meie lapsepõlvest ja Ellule, et ta mul olemas on! 

Täna hommikul tulime Elmariga meie detsembrikuu kohtingult ja panin sellest mõned pildid ka oma Instagrami koos küsimusega, kas teid huvitaks ning kas te ootaksite postitust meie selleaastase väljakutse kohta, kus iga kuu tegime ühe kohtingu. Ma olen lihtsalt sõnatu, et pea 200 inimest oli paari tunni jooksul vajutanud seda nuppu, et jah, nad ootavad ja loeksid seda kindlasti. See liigutas mind nii palju, sest tihtipeale ma ei adu seda numbrit ja seda inimeste hulka, kes tegelikult siia tulevad, mulle kaasa elavad ja päriselt ka ootavad mu postitusi. See teeb südame hästi soojaks ning ma luban, et see postitus on kindlasti tulemas koos igakuiste käimiste, piltide ja mõtete-emotsioonidega. See on olnud kindlasti selle aasta highlight ning oleks hästi rõõmus, et kaasa elate mulle! Aitäh!

Panen teile siia nüüd vaatamiseks ka hunnikus pilte, mida ma pole saanud jagada, sest sattusin siia viimati piinlikult kaua aega tagasi. 

Igatahes hästi suus aitäh, kes minuga siin on ja kes loevad. Uskumatu tegelikult, et see blogi on juba üle 12 aasta vana. Vauki! 

Ahjaa! Mõned päevad tagasi tuli hommikul klassi üks minu klassi õpilane, kes on meeletult kurb ja teatas, et tema jõulud on rikutud. Olin väga imestunud ja uurisin kiirelt, et mis siis juhtus. "Õde ütles mulle eile, et päkapikke pole olemas.. nüüd on mu jõulud rikutud.." Ma tean seda tunnet hästi, kui sa usud millessegi suurde ja maagilisse ning see siis justkui sinult ära võetakse. See tema kurb emotsioon tegi mind hästi emotsionaalseks ning teatasin talle, et jõulumaagia ja kõik see eriline juhtub nende inimestega, kes sellesse usuvad. Kes ei usu, nemad ei pea uskuma. See on igaühe enda valik. Kuid kui inimene otsustab uskuda imedesse ja jõuludesse, siis see kõik võib olla vägagi päris ning südame suure soojusega täita. Poisi silmad lõid särama ja ta teatas, et tema usub jõuludesse ja ütles mulle aitäh, et ma ta tuju paremaks tegin ja usu tagasi andsin. Kui erilised noored inimesed! Sellised hetked panevad mind rõõmustama, et ma saan olla õpetaja. Selle töö taga on oi kui palju muud peale ainekavade ja õpikutarkuse õpetamise. 

Imeilusat ja maagilist jõuluaega! 

 Igavesti minu lemmikpilt vist! Nii äge, et Roosi saab üles kasvada oma onutütrega ja luua vingeid mälestusi. Täpselt nagu mina ja Ellu. Parimad sõbrad kogu eluks. 

2021 VS 2022 jõuluturul