Kiri emmelt Roosile esimeseks sünnipäevaks

Ükskõik kui tihti ma ka ei ütleks, et sind armastan, armastan ma sind alati veel rohkem! 

Selles lauses on rohkem tõtt kui milleski muus, sest väga keeruline on öelda või kirjeldada, ka näidata seda armastust, mida mina tunnen sinu vastu, mu pisike. Enne sind oli sõnal "armastus" üks tähendus. Selline suur ja ilus ja tugev. Tänaseks on aga selle sõna tähendus muutunud. See on tingimusteta. See on suurem kui maailm. See on siiras. See on isetu. See on alatine ja igavene. See muutub aina tugevamaks ka siis, kui tundub, et see piir on kätte jõudnud. Aitäh, Roosi, et lased mul seda tunnet tunda! 

Aitäh, et oled õpetanud mulle kannatlikkust. Mis siis, et see on siiani mu väga nõrk külg, ma ikkagi proovin olla iga päevaga aina parem. Juba enne, kui sa sündisid, panid sa mind selles proovile. Siis, kui pidin neli päeva esilekutsumisel olema, sest sinul oli aega maa ja ilm ning ega sa just ei kiirustanud. Sel ajal olin ma kannatlik. Mis mul muud üle jäi, eks, pidin ju olema. Kui sa lõpuks sündisid ja meie maailma nii palju õnne tõid, õpetasid sina mind edasi. Olema piisavalt kannatlik, et oodata ära sinu uusi oskusi, oodata ära sinu nutuhood ja raskemad päevad. Oodata kannatlikult, millal sa juba oma esimese naeratuse teed ja oodata, kuni sa hakkad mind teraselt vaatama. Sa õpetasid mind kannatlikult ootama oma esimesi keeramisi (kuigi sa tegid seda oodatust varem, hihi) teisel elukuul, oma esimesi hambaid viiendal elukuul ja esimest päris toidu proovimist natuke enne kuuendat elukuud. Ma pidin olema kannatlik, et oodata ära see periood, kus sa sööd juba meeleldi kõiki toite (see juhtus natuke enne aastat alles, kui nüüd aus olla) ja ootama, kuni sa kindlalt istud, seisad ja maailma avastad. Täna sinu esimesi samme vaadates tunnen, et ma olengi päriselt kannatlik. Vähemalt natuke rohkem kui varem. Selle aastaga olen ma õppinud, et kõik tuleb omal ajal. Kõik tuleb! Kõik võib võtta rohkem või vähem aega, aga see tuleb. See on tegelikult väga suur asi, mida sa oma vägagi kärsitule emmele õpetada said. Hea töö, Roos!:D Hakkama said! 

See aasta on läinud nii kiiresti, et ma peaaegu keeldun uskumast, et sa oled täna 1 aasta vanune. Ma mäletan väga selgelt, kui sind esimest korda mu rinnale pandi. Sa olid soe ja nutsid maailma armsama häälega. Mäletan, kuidas me issiga naersime, sest su nutt oli kuidagi nii naljakas rütmis. Nii täiuslik. Justkui eile saime me sind esimest korda haiglast koju viia ja ise olime issiga nii uhkust täis. Rääkisime, kuidas keegi ei tea, et selles autos on kaks esmavanemat maailma täiuslikuma beebiga ja nad sõidavad oma tuleviku poole. Kõigi jaoks suvaline auto liikluses, meie jaoks midagi palju enamat. Mäletan, kuidas Sulatn sind esimest korda nuusutama tuli. Lõhnasid ju nii magusat, et kiisu tahtis ka seda tunda. Täna on asjad vastupidised ja pigen tahad sina teda nuusutamas käia, aga küll te veel sõpradeks saate. Nüüd pead sina olema sama kannatlik, nagu emmele õpetanud oled! Küll ka kiisu leebub. 

Ma mäletan nii hästi, kuidas sa kodus esimesi unesid tegid ja meie issiga pisarad silmis sind lihtsalt vaatasime. Või kui sa hakkasid maailma rohkem jälgima ja me olime nii uhked! Mäletan, kuidas sa end esimest korda diivanil kõhuli pöörasid ja vaikselt pead hoidma hakkasid. Kuna issi oli tööl, saatsin ma talle tuhat pilti ja videot, et vaata, meie tubli laps! Mäletan, kuidas ma kogemata avastasin su esimesed hambad, kui sa mu sõrme hammustasid. Olime siis vanaema ja vanaisa juures Jaanis ning ma jooksin kohe teise tuppa kõigile hüüdma. Ma olin nii õnnelik - esimesed pisikesed hambakesed! Mäletan, kuidas oma kuuendal minisünnipäeval ise esimest korda istuma läksid. Ma kuulutasin seda kõigile oma lähedasematele inimestele, sest mu süda oli uhkust täis. Mäletan sinu esimesi katsetusi kõrvitsa- ja brokkolipüreed süüa - sa vihkasid neid!:D Mäletan, kuidas sa hakkasid vaikselt tagurpidi roomamise asemel edaspidi liikuma, vaikselt käpuli tulema ja lõpuks siis käpuli edasi liikuma. Mäletan, kuidas ma ühe päeval kogemata avastasin, et olid end diivani najal püsti ajanud. Võtsin su sülle ja tegime selle tähistamiseks ühe suure tantsumaratoni. Kusjuures neid tantsupidusid oleme me alati teinud ja teeme igavesti! Siiani võtan sind päevas korduvalt sülle, paneme ühe hea laulu käima ja tantsime. Sa armastad seda. Tantsimist. Täna oled sa omadega sealmaal, et seisad väga palju ilma toeta püsti ja edukalt proovid iseseisvaid samme astuda. 4 päeva enne aastaseks saamist tegid üleöö 1-2 sammu asemel juba 6 ja olid ise nii uhke enda üle. Kõik me olime. Pea meeles, et olen alati sinu kõrval, kui sa kukud. Nii otseses kui ka igas muus mõttes. Luban olla sinu kalju, sinu tugi, sinu suurim toetaja ja julgustaja! Emmel tuli praegu pisar silma neid ridu kirjutades. Ma tõesti mõtlen igat oma sõna siiralt!

Täna armastad sa oma "Kiisud keerutavad tantsu" laulu. Su suunurgad tõusevad kõrvuni ja keha hakkab automaatselt liikuma, kui see lugu tuleb. Üldse oled sa üks suur tantsufänn - emmesse ja ississe! Sulle meeldib diivanile ronida - õnneks õppisid sa äsja ilusasti pepu ees alla tulema. Viimase aja lemmiktegevus on ka mänguasjakastis istumine. Lihtsalt ronid sinna mänguasjade kuhja otsa ja vaikselt nokitsed erinevate asjade kallal. Veel meeldib sulle väga õues kiikuda, emme ja issi käest kinni hoides liikuda oma kahel jalal, Sultanit oma musidega taga ajada. Sulle meeldib väga süüa - kellele siis ei meeldiks?! Lemmikud on kindlasti puuviljad ja marjad, kodujuust, pannkoogid, makaronid. Õnneks paar päeva tagasi hakkasid väga ilusasti pea kõiki asju sööma, mille üle emme väga rõõmustab! Tomat on aga see asi, mis sulle siiani üldse peale ei lähe. Aga mis siis, küll me temaga ka sõbraks saame. 

"Näm-näm, emme, kiisu, issi, tiss, juua, marakad, pall, silmad, nina, naba, aitäh, hambahari, raamat, teise tuppa" on sõnad, millest sa täna väga hästi aru saad. Ise ütled "näm-näm, emme, issi, aitäh, tiss". Viimane on muidugi eriti oluline, kuna oled siiani sama suur tissibeebi, nagu aasta tagasi. Nüüd aga ootame ja vaatame, mis sõnad järgmiseks! "nunnu" ja "naba" tahaksid ka juba vaikselt tulla, aga natuke pead veel harjutama. Usun, et enne, kui me mõeldagi jõuame, räägid sa nii pikad jutud maha, et kohe on olla. Äge! Äge tüdruk oled! 

Kui sa vaid ise aru saaksid, kui täiuslik sa oled! Nii eriline on vaadata ja jälgida, milliseks inimeseks sa sirgud. Täna oled sa väga suur läheduse armastaja. Oled sünnist saati olnud ja emme pole seda sulle kunagi keelanud. Armastusega ei saa ära hellitada. Oled alati öösel meie kaisus maganud, pikka aega ka kõik päevauned kõhukotis emme süles teinud. 1-aastasena tahad sa vahepeal sülle, tahad meie lähedal mängida, viskad meie peale pikale, tahad musitada ja kallistada. Samas näen, et julged ka maailma avastada, sest tead, et oleme alati su selja taga. Usun, et see lähedus on andnud sulle turvatunde minna ka meist eemale elu uudistama. 
Võõrastaja laps sa pigem ei ole. Vahepeal on seda ka ette tulnud, aga pigem väga harva. 
Suudad hästi ühele tegevusele keskenduda. Näiteks uurid pikalt raamatud, keerad lehti, katsud erinevaid tekstuure; kui millegagi mängid või kui emme proovib sulle uut sõna õpetada. Väga tore, sest emps on sul õpetaja ja see õppimise värk saadab su elu alati, keskendumine tuleb kasuks.:D 

Uskumatu, kuidas veel aastake ja kaks tagasi ei kujutanud ma elu lapsega ette. Milline see olema saab? Ma ei teadnud. Mingid mõtted peas ju olid, aga ma päriselt siiski ei tednud. Täna tean. See on väga mõrumagus. Ma muretsen su pärast alati, sest tahan, et sul oleks alati kõik hästi. Et sul oleks hea, soe, kõht täis, et tunneksid end armastatuna, hoituna. Samas saadab seda muret alati piiritu armastus. Sinu naeratus on parim, mis saab päeva jooksul juhtuda. Kuidas sa tõmbad ona nina natuke krimpsu, kissitad silmi ja naeratad siis väikese musisuuga. See on nii täiuslik ja nii armas! Või kui sa naerad laginal, et kõiki su 8 hammast hästi näha on. Või see, kuidas sa tuled mu juurde, istud mulle sülle ja mängid oma mänguasjaga edasi. Või kuidas sa mulle palli veeretad, ise samal ajal nii õhinas olles. Või kuidas sa mind vaatad, kui lõunaunest ärkad. Või kuidas sa ise enda oskuste ja proovimiste üle alati nii uhke oled. Kõik need pisikesed hetked muudavad muretunde nii tühiseks. See kaalub üle kõik. 

Ükskõik kui tihti ma ka ei ütleks, et sind armastan, armastan ma sind alati veel rohkem! 

Selles lauses on rohkem tõtt kui milleski muus, sest väga keeruline on öelda või kirjeldada, ka näidata seda armastust, mida mina tunnen sinu vastu, mu pisike. Enne sind oli sõnal "armastus" üks tähendus. Selline suur ja ilus ja tugev. Tänaseks on aga selle sõna tähendus muutunud. See on tingimusteta. See on suurem kui maailm. See on siiras. See on isetu. See on alatine ja igavene. See muutub aina tugevamaks ka siis, kui tundub, et see piir on kätte jõudnud. Aitäh, Roosi, et lased mul seda tunnet tunda! 

Mu süda kuulub sulle, mu tütar!

Alati sinu 

Emme

Kõik postituses olevad pildid on teinud imeline Mona Õispuu!