Üks postitus unest, köögist ja mõnest asjast veel

May 25, 2021

Üks postitus unest, köögist ja mõnest asjast veel

Appi, kui palju ma olen viimasel ajal olnud valmis siia kirjutama tulema ja siis lõpuks pole millegi tõttu ikkagi jõudnud. Toimunud on palju, kirjutada on palju, aga samas alles mul tuli uus postitus välja. Kuidas teie jaoks mõnusam lugeda on? Kas ala kord kuus või nagu harva jälle üks postitus või loeksite meeleldi tihedamini ka? Mitte, et ka garanteeriksin, et ma tihedamalt üldse kirjutada jõuaksin.:D

*Lähen vaatan ruttu viimast lobapostitust, et teada, kust siis alustada*

Üks teema, millel on mitmed palunud mul natuke pikemalt peatuda, on Roosi uni. Nimelt alustasime 8. aprillil öisest söömisest võõrutamisega. Nagu ma ka varem maininud olin, siis Roos virgus pea iga tunni tagant ja jäi uuesti magama ainult rinnaga. See tähendas seda, et kui ta ööunne jäi, et olnud mul õhtul eriti vaba aega isegi terve film järjest ära vaadata, sest teadsin alati, et ta kohe ärkab nagunii üles. Lisaks sellele ei saanud ma ise hästi magada. Kõige suurem miinus tiheda öise söömise juures oli see, et ma magasin peaaegu alati sundasendis, et ma üldse magada saaksin, ja see oli nii jube.

Ühesõnaga otsustasime päevapealt, et aitab, ja hakkasime proovima esimeseks ööunne jäämist ilma söömata ehk et Roos uinuks ise. Pool tundi enne und andsin diivanil süüa, et kaotada seos voodi = rind = uni. Õnnestus koheselt nii Elmari kui ka minuga. Kussutame natuke süles unisemaks teda ja paneme siis voodisse, laulame ja patsutame pepule. Kui umbes kolm nädalat olime seda harjumust kinnistanud, asusime järgmiste ärkamiste kallale, et ehk kui ta juba magab ja siis virgub, et ta oskaks ise edasi magama jääda. Esimesed 2-3 ööd olid pehmelt öeldes kohutavad ja kui ise mitte valmis olla vaimselt sellisteks öödeks, siis kohe kindlasti see ka ei õnnestu. Esimesel ööl andsin ma kohe alla ja teisel õhtul siis mõtlesin, et kui ma ise alla annan, siis midagi ei muutugi. Kui ta ärkas, siis olin alati tema kõrval, silitasin, laulsin, vajadusel võtsin rahustamiseks sülle jne. Kunagi ei jätnud teda üksi. Peale kolmandat ööd oli Roosil kõik selge, hehe, ja magas kenasti umbes hommikul neljani ja kuna siis hakkab vaikselt valgeks minema, andsin süüa, et ta edasi magaks. See tähendab seda, et ta magas umbes 19.00-4.30 ja see on 9 elukuu jooksul esimest korda, kui meie ööuned on korras. See on nii suur asi, et ma tahaks siiani nutta, kui sellele mõtlen, et meil kogu see uneteema nii hästi läks. Enamustel öödel virgub ta korraks 00-01 ajal öösel ka, aga jääb siis hetkega ise magama, kui talle laulda.

Tänase seisuga on meil ööuned praegu vähemalt väga head. Eile jäi Roos 20.00 magama ja ärkas alles 3.40 ja enne seda isegi ei virgunud. Eks see lõbu võib arenguhüpete ja uneregressioonide ajal peapeale lennata, aga praegu on kõik hästi! Reedel saime isegi tänu sellele tublile tudujale Elmariga sünnipäeval käia. Alguses olime Roosiga koos ning mingil hetkel viisime Roosi minu vanemate juurde tuttu. Emps valvas tema und beebimonitorist ja hiljem läks Roosi kõrvale magama, kuniks me jõudsime öösel kella 1 ajal. Niiiiii tore oli inimesi näha, jutustada, olla kauem üleval kui kella kümneni. See õhtu oli lihtsalt nii suur asi ja much needed time.

Pilt on muidugi illustratiivne ja ööund me köögis põrandal ei maga, ausõna! :D Täna hommikul aga Roos arvas, et puhata seal küll võiks veits.

Rääkides sünnipäevadest, siis mul on juba homme sünna! Kuna viimased 9 kuud on olnud fookus mujal kui endal, siis on see päev nii kiiresti ja märkamatult kätte jõudnud. Pole isegi ootamata saanud hakata ja juba ongi mai lõpp. Mul on alati teadmata põhjustel kuidagi suured ootused sünnale ja see on niiiiiii tobe lihtsalt. Õnneks sel aastal ei saagi liiga palju sellele mõelda, sest eluke käib ikka mitu-tundi-laps-magas-kas-sõi-miks-ta-mida-teeb ümber. :D Vähemalt tean oodata, et kui nädalavahetusel vanemad sünnale tulevad, siis saan empsile suure hunniku kullerkuppe. See on tema traditsioon juba aaaaaastaid ja ma nii armastan kullerkuppe. Emps, ära siis unusta, jah! :D No pressure!

Hakkasime umbes kuuke tagasi Roosiga beebivõimlemises käima. Nii hea oli üle pika aja jälle kodust välja saada ja seltskonda minna. Roos näeb ka, et ta polegi ainuke laps maamunal ja emmedel on lihtsalt ülitore. Nüüd olemegi juba neli korda käinud ja Roos muutub iga korraga aina julgemaks. Esimeses trennis tuli vahepeal mõne harjutuse juures pisar silma, aga nüüd on juba ära harjunud selle lennutamise ja trikitamisega. :D Tahaks temaga ujuma ka minna, aga ehk varsti!

Üleüldse on viimasel ajal palju neid esimesi kordi ja asju olnud. Näiteks käis Roos esimest korda Rongiga sõitmas ja turul. Samal päeval käisime esimest korda temaga ka väliterrassil söömas. Nii äge tunne oli olla oma lapsega kuskil avalikus kohas ilma nautimas. Koroona ju, eriti pole selliseid asju nagu ette tulnud siin 9 kuu jooksul.

Lisaks sellele on viimastel päevadel selgeks saanud tantsu-tantsu ja plaksu-plaksu. Need viimased kaks on vist 100% emade keel? :D Vähemalt meil on kuidagi iga sõna muudetud nunnukamaks ja kordame seda kaks korda. Näm-näm! Tuttu-tuttu! Ninnu-ninnu! Kalli-kalli! Tegelikult on ikka nii hindamatu näha oma last kasvamas ja arenemas ja uusi asju õppimas. MINU LAPS! Ikka veel nagu ei suuda täielikult uskuda.:D

Roos ja Luka oma esimesel Balta turu tripil. See oli üks nendest ilusatest ilmadest, kui päikese käes oli kindlasti üle 30 kraadi.

Ma siin kirjutamise vahele tegin endale just lõunasööki ja mõtlesin, et mul on ikka ülipalju veidrusi ja mingeid eelistusi-arvamusi ja asju seoses toiduga. Mõtlesin, et paneks täiesti suvaliselt kirja paar oma toidu-kiiksu. Vaadake, mitu teiega kattub?!:D

1. Kartulitele teen alati hapukoore-ketšupi kastme. Makaronid on alati ainult hapukoorega. Tatar alati majoneesiga.

2. Ma ei joo piima. Mulle ei maitse piim. AGA pannkookide kõrvale ma PEAN piima jooma, sest muidu on kuidagi nii vale. Kohe, kui pannakad on otsas, siis on piim jälle ebameeldiv.:D

3. Paprika on vist minu suurim NO-NO toit. Ma lihtsalt ei suuda seda süüa ja kui see kasvõi toidu seest välja nokkida, siis kogu toit maitseb ja lõhnab ikka paprika moodi.

4. Ma olen 100% tiim viineripirukas. See on alati mu esimene valik pirukatest.

5. Samamoodi olen ma tiim arbuus. Iga kell eelistan suvel kõigele värskele ühte head arbuusi. Lisaks võiks see arbuus olla turult, sest seal ei saa vale otsa sattuda. Poes on enamus alati halvad.:D alles paar päeva tagasi ostsin Maximast ja see oli jälk!

6. Ma armastan hapukurki, aga ainult vanaema tehtud, laadalt või poest need minikas. Poe suured on lihtsalt.. megakahtlased.:D

7. Ma pole absoluuuuuuuutselt smuutide fänn. Vahepeal tundub, et kõik joovad oma X uhkeid smuutikesi ja no ma ei suuda. Aastas korra tuleb isu, teen, suudan ainult ühe lonksu võtta. Iga kell eelistan puuvilju ja asju värskena ühes tükis süüa.:D

8. Ma oln tiim grillvorstikesed! Mitte liha, mitte šašlõkk, mitte peenikesed toorvorstid... ikka need paksud ja njammakad vorstid. Ketšupiga!

9. Ma pole supiinimene. Ma ei suuda mõista, kuidas Elmar näiteks väljas süües käies seljankat tellib. Tundub täielik raharaiskamine. :D

10. Mulle meeldivad sakilised krõpsud rohkem kui siledad. Ise ei osta iial siledaid krõpse.. see tundub imelik.:D

No mõtlen praegu, et misasja, Maris. Täitsa sooda ikka. Aga mis on sinu toidukiiksud? Kirjuta mulle, nii põnev on kindlasti teiste mõtteid lugeda. Aaaaaaaa, ma mega soolane + magus fänn ka. Nt nussasai vorstiga või midagi sellist. JAMMMMIIII!

Kõik mu õpilased teavad kindlasti, et ma olen ka tiim šokolaadikook!:D Ma lihtsalt armsastan seda ja kolme õpetajana töötatud aasta jooksul olen ma ikka 10 korda vähemalt õpilastele ka kooki teinud ja viinud. Tavaliselt ühe klassidevahelise võistluse raames, mida ma enda õpilastega korraldasin. Eelmine nädal aga sattusin nädala sees maale ja mõtlesin, et tahaks enda klassi üllatada, kelle klassijuhataja ma enne lapsepuhkusele jäämist olin. Mõeldud-tehtud. Küpsetasin koogi, kutsusin nad õue ja andsin. Õpetaja jaoks jääb esimene päris oma klass ikka alatiseks südamesse.. tahaks juba tööle minna.:(

Toidu teemaga tihedalt seotud teema - köök! Nimelt saime me eelmisel teisipäeval omale lõpuks ometi köögi! Peaaegu kolm kuud elasime ajutise kontorilaua otsas, mille peal oli mikrokas, röster, kuumaõhufritüür ja üks pliidiplaat. Nõud kastides. Toiduasjad kastides. Paljas integreeritav külmik nurgas. See oli ikka.. tore kogemus.:D Ma ei soovitaks kellelegi, ahha, aga kindlasti hindan tänu sellele kogemusele nüüd köögi olemasolu tuhat korda rohkem.

Tegelikult tegin ma köögi tellimise teekonna alguses tabeli kõikide ettevõtete kohta, kust ma hinnapakkumist küsisin, et mis hinda ja tarnet pakuti. Kahjuks kustutasin kogemata ära ja ausalt ma uuesti ei jõua seda tegema hakata. Ütleme nii, et saatsin hinnapakkumised umbes 20+ firmaleja vastamata jättis mõni üksik. Meie köök on nurgaga. Pikem osa 3,5m ja lühem osa äkki 2,5 vms. Täpselt enam ei mäletagi. Hinnapakkumised jäid vahemikku 3000-6000 + tehnika. Lõpuks pakkus üks Lääne-Virumaa firma vist ka alla 3000, aga olime selleks hetkeks juba Balti Furnituuri kasuks otsustanud. Valisime nad okei hinna, kiire ja hea suhtluse ning ilusate köögi näidispiltide tõttu.

Tarnet lubati 5-6 nädalat. Paigaldatud sai päev enne 8 nädala täitumist. Vahepeal kirjutati, et hilineb tehnika hilinemise tõttu. Tellisime tehnika ka nende kaudi otse. Külmiku ostsime ise kolides, aga valamu, segisti, kubu, nõudepesumasin, pliit ja ahi neilt. Saate aru, inimesed, et mul on nõudepesumasin?!?!:D Mul pole seda iial olnud ei vanemate kodus ega üheski üürikodus. Nüüd on ja annab tunda, et pole harjunud. Kõik nõud lendavad kraanikaussi ja siis mingi aja pärast laon need sealt vaikselt masinasse. Mul ei tule veel meeldegi, et see nõudekas meil seal kapis on, wooops!

Värvide valiku osas olin ma täiesti veendunud, et minu köök tuleb valge ja puidust tasapinnaga. Jumaldan seda kombot! Elmar aga seda ei eelistanud ning ükskord Pinterestis surfates nägid IDEAALSET helehalli kööki musta valamuga. Tahtsin seda ko-he! Õnneks oli Elmar sillas, et ma valget enam ei tahtnud ja nii otsustasimegi selle halli kasuks. Kui mõõtja meil kööki mõõtmas käis, võttis ta värvinäidised ka kaasa. Seal aga sellist ideaalset matti halli polnud. Oli aga sama ideaalne matt beeš, mis oli meie teine valik. Otsustasime, et see on ka nii ilus ja valisime selle. Tasapind täiesti tavaline lihtne valge. Praegu aga kööki vaadates tundub, et meil on ikka see ideaalne hall köök. Vahepeal viskab beešikat ta nagu sisse. Oleneb kõik valgusest, aga ma olen niiiiiiiiiiii rahul! Värvinäidisel oli ka toon light gray, kuigi seal oli 100% beeš.

Mida aeg edasi, seda kahtlasemaks läks minu arvates suhtlemine firmaga. Just selle tõttu, et igale küsimusele, mis küsisin, ma vastust ei saanud. Vastused olid hoopis hästi... nagu räägiks sõbraga? Smailid ja kõnekeel. Ma kuidagi oleksin tundnud end paremini, kui oleks suhtlus olnud viisakas. Oleks olnud asi usaldusväärsem.. aga noh, mis seal ikka. Igatahes paigaldati köök kahe päevaga ja lahkuti nii, et kaks juppi jäi panemata: ülemine liist ja alumise cargokapi sahtel. Mõlemad olid tehtud valet mõõtu. Nii ootangi siin juba eelmisest neljapäevast saati vastust, millal need kaks asja paigaldatud saab. Üks paigaldaja oli Elmarile öelnud, et kuna nad on Tartu firma, siis keegi ei hakka maie kahe jupi pärast eraldi sõitma Sakku. Et tulevad siis, kui siia asja on. Mind ajab veits pahaseks see, sest maksime neile mitu tuhat eurot, ja nemad ei hakka sõitma? Ma ju ei ütle neile, et ah, ma ei hakka maksma praegu.. Igatahes loodan, et saame oma puuduolevad asjad kiiresti, sest tegelikult oleme me hästi rahul ja mulle niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii meeldib! Ideaalne! Täpselt nii minimalistlik, nagu mulle meeldib. Sobib meie heledasse koju. Samas valamu ja ahi lisavad musta aksenti, et liiga kahvatu poleks. Aga mis ma siin ikka seletan, vaadake ise pildilt!

EDIT: Just kirjutasin meeldetuletava kirja ja sain vastuse, et osad peaksid valmima reedeks.

Mõtlen siin nüüd endamisi, kui need read kirja said, et kust teie meelest jookseb piir kirjakeele ja kõnekeele kasutamises? Oma õpilastele õpitasin alati, et võõraste inimestega meilisuhtlus peaks olema viisakas ja korrektne. Iial ei paneks ma nendesse meilidesse smaile näiteks ega kirjutaks kui sõbrale. Mis teie arvate?

Nüüd saime ka veenduda, et meie valitud köögilaud ja toolid sobivadköögiga hästi ja saame need ära tellida. Ma olen nii ootusärevuses, sest need toolid on niiiii teistsugused, kui ma kunagi oleksin isegi arvanud, et ma enda koju ostan. Elmari avastus IKEAst ja no kuldaväärt avastus!

Aga selge siis! Selleks korraks lõpetan ja jätan teile siia hunniku pilte, mida vaadata saate. Vanaema juba eelmise väljakutse postituse peale ütles, et no niiii pikk oli, et ta ei jõudnud korraga läbigi lugeda.:D
Roos veel magab lõunaund ja seni saan natuke koristada või tema esimese sünnipäeva kutseid teha. Sinna on küll veel 2,5 kuud aega, aga vaikselt viin end sinna lainele, sest ma olen aaaaaaastaid oodanud oma lapse esimest sünnipäeva.:D Juba siis ootasin ja unistasin, kui ma Roosi tulekust midagi ei teadnud, hihi. Saab uhke pidu tulema vist.

Hoia end ja tsauki!