Šopahooliku ülestunnistused ja muud jutud

 Minu arvates olin ma alles eile 38 nädalat rase ja käisin suure ebamugavustundega oma sõbranna beebiootust pildistamas, aga täna hommikul ärkasin üles ja mu kaisus magas hoobis 8-kuune Roos. See sama, kes eile alles kõhus oli. Ma täpselt ei mõista, mis siin juhtus, et aeg niiiiii kiiresti lendas, aga... lendas, tundub. 

Viimased päevad on e-tellimuste tähe all möödunud ja kuigi mul oleks kindlasti mõistlikum raha hoida ja näiteks vannitoa kappi investeerida, ma seda ei ole teinud. Nimel on meie beebs nii kiiresti nii suureks tüdrukuks saanud, et talle on ühte koma teist vaja. Ja kolmandat ja neljandat ja viiendat. Näiteks eelmine nädalavahetus on järsku nii soe ilm, et patt oleks olnud temaga toas istuda, kui suure tuulega niisama teda õue ei kippunud viima. Ostsime kiiruga järelturult Ielmi Softshelli kombeka, kuigi olin paar päeva varem nende epoest ka tellinud. Aga kuna KOHE oli vaja, siis skoorisime ühe nii, et Elmar sai sel samal hetkel järgi minna. Uskumatu, et Roos on juba nii asjalik, et ta lihtsalt käib ja uurib ja avastab maailma, nagu homset päeva poleks. Nii tore ja nii armas ja nii uskumatu! Ema-emotsioonid!

Ma vist ei pea mainimagi, mis värvi kombekad ma ostsin? Järelturult üleni musta ja epoest halli.. :D Ups, ma siiani pole veel mustrite-piltide-kirjade-mitmevärviliste asjade usku pöördunud. Kuigi pean tõdema, et ma ise ostsin Roosile ühe tsärgi, mis on helebeeš mustade täppidega. See on minu lagi olnud!:D 

Panen siis lingi ka, millise ostsin - SIIN! Ma pean tõdema, et see kvaliteet tundub nii ulmehea, et sellise hinna kohta lihtsalt vaukipauki! 

Roos siin elamas oma parimat elu kaks numbrit suurema kombekaga - järelturult sain suurma, aga tellisin ikka õige suuruse. 

Lisaks nendele kombedele ostsin ma veel pisikesed papukesed ka - SELLISED!  Nüüd muidugi avastasin, et tellisin vist liiiiiga parajad, aga eks näha ole, sest need on juba pakiautomaadis! Ma olen nii amazed sellest kiirest pakkide liikumisest praegusel ajal - nii lahe! 

Siis leidsin ma end ühel päeval Roosi une ajal Zara epoodi kerimast ja lõpetasin nii, et mul oli 104 euro eest tsärke ostukorvis.. johhaidii. Õnneks suutsin natuke asja reguleerida ja lõpetasin ainult 7 pluusiga Roosile.. ja ülinunnude helesiniste teksadega.. ja et tasuta tarne oleks, siis võtsin ühe valge suvekübarakese ka, mis teda päikese eest kaitseb. Kas ma mainisin, et ühel pluusidest on varukate küljes armsad satsid? Oeh, pole kerge olla pisikese tüdruku ema.:D 

Oleks tore siinkohal lõpetada, aga tegelikult tellisin ma veel Lindexist paar body, sest olgem ausad, ma pole kuskilt nii kvaliteetseid bodysid leidnud, kui sealsed soonikkoes olevad. Roos kandis sünnist kuni poole aastaseks saamiseni vist 62 suuruses valget, mis istus talle algusest lõpuni kui valatud. SELLISED võtsime sel korral. 

.. ja siis HM-i epoest tegin ka tellimuse.. Leidin sealt ühe ülituusa seljakoti ka, aga lugesin endale moraali, et tegelikult ma ju saab ilma selleta ka hakkama?! Kuigi ma ei tahaks.. aga peab! Vaadake lihtsalt SIIA, sellega oleks ju nii tore Roosi ja enda asju tassida?:D Ehk peaks jõuluvanale kirjutama... 

Ja ma tahaks nüüd jälle lõpetada ja tänada teid, et te ühe šopahooliku päevikuid lugesite, aga tegelikult kummitab mind üks asi veel - üks ilus parka. Kogemata avastasin, et kui uudiskirja tellida sealt poest, siis saab -15% alla ka. Kuna ma ise juba endale olen tellinud, siis trükkisin aga armsa elukaaslase meili sinna ja nii saan oma jopekese lausa alla 40 euroga! Ja sellest ma välja end rääkida vist ei suuda, sest see hoiab tuult ja vihma ja ma ausalt ei suuda enam oma paksu talvejopega ringi tuterdada - niiiii palav on! Ja raseduse lõpus ostetud parka on nii õhuke ja laseb tuult läbi, et selleks oleks ka justkui liiga vara.. 

Ja nüüd ma just nägin kogemata, et @estonkids lehel müüakse jänku- ja karukujulisi muhvinivorme ja mõtlen, kui tore oleks, kui mul need vormid oleks ja saaks Roosile varsti soolaseid ja magusaid muhvineid vorpida, kui ta kujust juba aru hakkab saama. Ta on ju aina tublimaks näputoitujaks hakanud, et ühed nunnukujulised muhvinid oleks täpiks i-le... 

Šopahooliku päevikute illustreerimiseks pilt: ostsin kogemata 4 kiivi asemel neli karpi kiivisid. Õnneks on need megamagusad ja Roos on ka fämm!

Jõuame vaikselt ja sujuvalt selleni, et tegelikult oleks hoopis targem raha kokku hoida ja panustada see sisustamisse. Tean. Samas on need eelnevad asjad ka siiski põhjusega tellitud. Igatahes see sisustamine on hetkel kenakesti ootel, kuna kõige suurem, mille järgi muu otsustame, on veel puudu. Köök! 

Köögipakkumised võtsime umbes 20+ ettevõttelt (ups, sattusin hoogu!), kellest lõpuks valisime välja Balti Furnituuri. Hind, tarneaeg, suhtlus - nende järgi valisime. Ehk räägin tulevikus natuke põhjalikumalt, kui köök kohal, paigaldatud ja katsetatud on. Aga küsiks huvi pärast, et mis te arvate mind (ja Elmarit!:D) teades, mis värvi köögi me tellisime? Nii huvitav oleks kuulda, mida te pakute. 

Hetkel on meil IKEAst silmapiiril ühed megatuusad toolid, mida me mõlemad nii väga tahaks. Kuna aga me ei tea, millist värvi söögilaua kasuks me lõpuks otsustame, et tea me ka seda, kas need toolid saame laua ja köögiga sobitada. Ja siis diivan.. ja vaip? Ja kõik muud asjad: pildid seintele, pisidetailid siia ja sinna, külgkardinad.. See sisustamise asi on miljard korda keerulisem, kui ma oskasin alguses arvata. Täna ma ei tea isegi, kas must ja valge omavahel kokku sobivad. :D Eriti vist ei tundu sobivat, haha. 

Muudest tubadest ei ole eriti põhjust rääkidagi. Aga ma poleks mina, kui ütleks, et pole mõtet ja siis ikka ei räägiks. Nimelt on vannituppa vaja kindlasti valamukappi ja ideaalis tahaks pesumasina kohale seina ka veel kappi, et oleks koht, kus asju hoiustada. Nagisid pole, dušinurka riiuleid pole, peeglivalgustust pole. Ühe kapi tahaks tegelikult kiiremini soetada, et asjad põrandalt ära saaks, aga muu ei karju enne, kui elutuba-köök korras on. 
Magamistoaga on sama. Magame maas madratsil ja kõigile sobib. Tegelema ka sellega siis, kui esmatähtis soetatud. Praegu on nt nii hea, et Roos oskab turvaliselt madratsilt maha tulla ja ei pea mõtlema, et äkki ta kukub voodist alla. Miskipärast ma arvan, et kui aasta pärast küsite, siis meil pole ikka voodit.. :D Eks näha ole! 
Koridori tahame kindlasti suurt garderoobikappi ja usun, et sellega tegeleme üsna esmajärjekorras peale põhiruumi valmimist. Praegu on meil joped kenastu hunnikus pappkasti otsas ja.. kõik. :D Unistuste kodu! 

Ei. Tegelikult ma ei nurise millegi üle ja kõik on osa protsessist. Äge on kogeda ja vaikselt mõelda. Kööki tahaks küll KIIRESTI, aga muu osas jõuan oodata, mõelda, unistada ja ehk siis õigel ajal õigeid asju valida. Nii vist tunnen rohkem rõõmu ka iga pisiasja üle, mis siin teeme. 

See on meie kaunis vaade köögile praegu. Sassis iga sekund.. ka koristamisjärgselt. Hullult raske on hoida korda a) kui lapse mänguasju on rohkem kui midagi muud ning b) kui kogu köök peab mahtuma ühe kontorilaua peale (ja alla..). Korterisse kolides ostsime kohe integreeritaba külmiku, et ei peaks hiljem hakkama vahetama. Köögitegijad teevad selle järgi külmiku koha. 

Ma nii ootan juba soojemaid ilmasid. Tänane on näiteks nii mõnus, et kohe, kui Elmar töölt tuleb ja Roos oma lõunatudu ära teeb, tahaks minna jalutama. Me pole veel kordagi nii õues käinud, et Roos saaks istumisosas lihtsalt ringi uudistada. Kuna ta mahub veel kenasti oma Dubatti vankriosasse ära ja me kasutame seda ainult uneaegadel rõdul või jalutades, siis istuma pole pidanud teda proovima panna. Huvitav, kas talle meeldib ringi uudistada või pigem mitte? Põnev! Üldse on tegelikult kõik esmakordsed asjad lapsega tehes nii põnevad. Täpselt nagu õpiks isegi maailma uuesti tundma. 

Roos on näiteks ära õppinud lehvitamise. See on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii armas, kui ta "tadadadadtadata" proovib öelda ja oma käekest liigutab. Viimasel ajal on ta hakanud ka asjade najal edasi liikuma ning ühest diivani/kapi otsast teise liikuda pole enam mingi probleem. Väike suur tüdruk ja juba 8-kuune. Alles ma kirjutasin teile neid raseduspäevikuid ja nüüd... 

...jälle jõudsin heietamiseni. :D 

Kunagi olin ma alati see inimene, kes juba 27. mail hakkas suure suuga kirema, et "MUL ON VARSTI SÜNNIPÄEV!" Tegelikult oli sünnipäev just eelmisel päeval ära olnud.. Alati, kui ma selle jutuga lagedale lendasin juba aasta alguses, siis emps juba pööritas silmi, et hakkab jälle pihta. :D Nii naljakas praegu mõelda, aga selline ma juba kord olin, Tegelikult olen siiani suur sünnade fänn ja päevi loendamata 39 päeva pärast saan juba 25-aastaseks. Juubel keset koroonat! Kuidas teie oma sünnipäevasid tähistanud olete viimase aasta jooksul? Eelmine aasta mina olin nt 7. kuud rase ja olime äsja Laagri üürikorterisse kolinud. 

Mul enda sünnast pilti pole, aga Roos sai siin eelmisel nädalal 8-kuuseks

Kuna minu blogi kirjutamise aeg on alati maksimaalselt piiratud ja sõltub lapsest, siis ka seekord alustasin esimesi ridu hommikul enne 10 ja praegu istun kolmandat korda arvutis, et edasi kirjutada. Kell on 19.53. Saime vahepeal juba vankri istumisosa ära proovitud, sain väljakutse toitumiskavast tortillapitsat teha ja Elmar sai Roosi rekordilise 10 minutiga magama. 

Kes Instagramist teemat pole jälginud, siis räägin siin ka paari sõnaga Roosi unest, mis on saanud hästi palju vastukaja, oma kogemuste jagamist teiste emade poolt ja üldist huvi, et hoiaksin kursis, kuidas meil läheb. 
Nimelt on Roos alati kõik oma 8 elukuu uned ööunne jäänud rinnaga. Alati! Kuna ta aga ka öösel ülipalju sööb, siis mõtlesin, et tegelikult on aeg midagi ette võtta. Ma olen vaimselt ja füüsiliselt nii väsinud nendest öistest ärkamistest, mis vahepeal olid isegi iga 0,5-1h tagant. Kaks tundi jutti und juhtus haruharva ja see on täielik luksus siiani! Igatahes otsustasime, et esimene samm oleks see, et ööunne jäämised teha iseseisvaks ehk lahutada söömine sellest protsessist. Nii me alustasime 9 ööd tagasi ja juba esimesel korral saavutasime edu. 10-40 min ja Roos tudub! Ta jääb magama nii minu kui ka Elmariga, mis on peale 8 kuud tõeline luksus. Noh see, et mina nt istun siin teleka toas ega pea sellega mõnel õhtul tegelema. Nt täna just natuke aega tagasi tuli elmar rõõmsa "Põdral maja metsa sees" viisijuppi ümisedes magamistoast välja, sest sa sai Roosi KÜMNE MINUTIGA unne. Kuidas see issi seda teha suudab, ma ei tea, aga mul on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea meel! Nüüd prooviks mõnda aega seda praktiseerida ja siis vaatame edasi, mida ja kuidas öiste söömistega. 
Siinkohal igaks juhuks mainin ära, et ei, Roos ei võta lutti ega ühegi otsaga lutipudelit. Jah, oleme proovinud mitmeid lutte ja mitmeid igasugu otstega pudeleid ka. 

Aga mina panen nüüd rõõmsalt selle postituse üles ja loodan, et teil oli tore lugemine vahelduseks. Homme saab minu Summerbody väljakutse täpselt poole peale - neli nädalat kaheksast tehtud. Kirjutan ka sellel teemal blogipostitust ja avaldan siis, kui väljakutse tehtud. Kas ja kui edukalt, eks siis saate lugeda. 

*Šopahoolik kirjutab siia lõppu, et tegelikult ma tellisin eile veel kaks pakki, mis on mõeldud kingitusteks. 
*Šopahoolik kirjutab veel seda ka, et ma ikkagi tellisin selle parka ära, mida ma hommikul veel tellinud polnud, kui siia kirjutasin.