KAITSEVÄGI - mõtted neli kuud peale reservi

Ma tean, et Elmar on kaitseväest reservis olnud juba üle nelja kuu ja me oleme selle postitusega lootusetult hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi. Mul on nii hea meel, et kogu kaitseväe aja on nii paljud naised mulle kirjutanud, et saavad samastuda ja oma mõtteid, tundeid ja kogemusi jaganud. See on olnud tõesti äge! Nüüd aga saate lugeda natuke minu ja Elmari mõtteid erinevatel kaitseväge puudutavatel teemadel, mida meie käest on küsitud. Kuna Elmar suur kirjutaja pole, siis küsin temalt jooksvalt neid küsimusi ja panen ise need siia kirja. Jutumees on ta hea küll, niiet küll kõik kenasti vastatud saab! 

Aga kes üldse minu ja Elmari ja ajateenistuse teemaga kursis pole, saab sellest natuke lugeda SIIT! 

Jagage nippe, kuidas hoida suhet, kui üks pool on kaitseväes?!

ELMAR: Tugev peab olema, kuna ei saa nii palju suhelda, kui ollakse harjunud seda tegema. Jätkata endiselt kõigest rääkimist, et oldaks teineteisega kursis. Kaitseväes olles leida kasvõi öösel see aeg, näiteks ahjuvalves, et kirjutada ruttu oma päevast. 
MARIS: Ma arvas sama just selles osas, et hoida kursis, mis toimub nii ajateenistuses kui naisel kodus. Hea oli hommikul ärgata ja näha, et elmar on üle pika aja kirjutanud, kuidas tal läinud on. Ise tegin samamoodi. Kui Elmar näiteks nädal aega telefonita oli, kirjutasin ikka iga päev kõike seda talle, millest muidu rääkinud oleksin. 

Kuidas terve selle aja vältel omavahel kontakti hoida?

MARIS: Mina käisin igal võimalusel Elmarit Tapal vaatamas külastuspäevadel ja olin seal tihtipeale päris kaua ka. Ikka mitu tundi. Kui võimalus oli, kirjutasime ja tegime videokõnesid. Alati, kui linnaloale sai, olin esimesena tal autoga värava taga ootamas. Kuigi enne KV ma alati arvasin, et mehed seal saavad ülivähe netis olla, siis tegelikult nii see polnud, eriti peale esimesi kuusid. Ainult metsalaagrite ajal ei saanud suhelda, kui telefone kaasas polnud. 

ELMAR: Õhtuti, kui vaba aeg on või muudel hetkedel, kui võimalus tekib. 

Kas kaitseväe sõnavara, ütlused ja kombed on tsiviili ka üle tulnud?

ELMAR: Ikka on. Näiteks korrapärasus on miski, mida ma siin mainida saaksin. *Näitab enda peale ja ütleb, et tema on nüüd korrapärane.:D* 

Kas kaitseväes on naistel kergem kui meestel?

ELMAR: Ei. Koheldakse täiesti samamoodi kui mehi. Osad naised on veel kangemadki kui mehed. Näiteks kui tahaks mõnda naist aidata, siis nad saadavad tihtipeale hoopis mehed pikalt öeldes, et nad saavad ise ka hakkama. Kuna reservis on tavaline, et naisi tahaks ikka ju aidata, siis on KVs üsna raske seda mitte teha.. ikka tahaks ju. 

Kui tihti sai kodus käia?

ELMAR: Peale SBK sai peaaegu iga nädalavahetus käia kuni koroonani. Harva pidi sisse jääma, nt metsalaagrite või õppuste ajal. Mina käisin vahepeal ka Võrus aspirantuuris kuus nädalat. Isegi siis tulin koju, sest ma sain. Vahemaa polnud oluline (Võrust koju oli umbes 180km ja terve sõduripalk läks selle alla, et kellegi autopeale saada ja koju tulla). 

Kas tekkis erimeelsusi eemaloleku tõttu?

ELMAR: Mmmm.. mis sa arvad, Maris? Ma nagu ei mäleta.. 

MARIS: Jep, ma ka mitte. Minu mäletamistmööda oli kõik tavapärane. Nägemisrõõm oli lihtsalt alati suur ja pühapäeva õhtud kurvad. 

Kas kaitsevägi pani suhte proovile?
MARIS: Minu jaoks küll mitte. Ma isegi pole sekundiks mõelnud, et äkki nüüd läheme laiali selle tõttu või mis nüüd meiega saab. Võib olla oli meil kergem, kuna varasemaltki käisin mina 100km eemal tööl ja me polnud iga päev koos? Et Elmar käis mitu kuud laevaehitusel tööl Singapuris ja Bahamal? Ma ei tea, aga mingit "proovilepanekut" kui sellist ei olnud minu jaoks. 

ELMAR: *kehitab õlgu* Jah, proovilepanekut kui sellist ei olnud. Lihtsalt palju teadmatust, mis toimub. 

Kuidas tulite toime sellega, et pidite üksteisest nii kaua eemal olema?

MARIS: Kuna mina olin täiskohaga (ja natuke rohkemgi) tööl, läks aeg alati nii kiiresti, et ei jõudnudki liiga palju sellele mõelda, et eemal oleme. Reede tuli alati ruttu ja harva pidi Elmar siis sisse jääma. 

ELMAR: Tugev peab olema. Õnneks me siiski nägime suht tihti ehk kaua eemal olema ei pidanudki. 

Esimene külastuspäev juuli 2019. Mäletan nii hästi, kui peale dokumendikontrolli sisse saime ja seal terve hunnik laigulistes mehi seisis, ei tundnud ma Elmarit ära. Ta seisis üsna minu ees, aga kuna mul prille polnud ja silmanägemine annab soovida, ei saanudki ma ise aru, et see tema on.:D

Kui kaua kaitseväes teenima peab?

ELMAR: 9-11 kuud, sõltub kutsest, kuhu sind pannakse. Mina isiklikult olin 11 ja selle aja jooksul läbisin sõduri baaskursuse, noorem-allohvitseri baaskursuse, aspirantuuri ja lõpetasin lipnikuna. 

Kas sellisel kujul täna on kaitsevägi inimsõbralik?

ELMAR: Jaa, ikka. Arvatakse, et pole inimsõbralik, sest kõik räägivad mingeid erinevaid jutte isegi siis, kui seal ise käinud pole. Inimesed usuvad jutte. Kui ise oled normaalne inimene, suhtled palju ja annad endast maksimumi, ei ole ajateenistuses midagi halba. 

Kas oli ootamatusi, millele ei osanud kohe mõelda?
MARIS: Koroona, hahaha. See oli ainuke aeg, kus Elmar pidi pikemalt sees olema ja ka põhjuks, miks kaks nädalat varem reservi sai. Kui muidu oleks ta olnud sees märtsist maini koroona tõttu, siis Elmar sai paariks päevaks aprilli alguses välja perekondlikel põhjustel. Hästi tore, et selline inimlik erand talle tehti - ma olen nii tänulik! 

ELMAR: Eks terve kaitsevägi oli üks suur ootamatuste jada.. :D 

Kuidas muutis kaitsevägi Elmarit?
MARIS: Heh, see on päris raske küsimus. Ma ei ütleks, et ta inimesena minu jaoks oleks palju muutunud. Võib olla ei saa ma sellest lihtsalt aru, kuna suhtlesin temaga kogu aeg ja kõik läks justkui sujuvalt. Kindlasti on aga pisemaid asju, mida ta kindlasti nüüd teeb teisiti, oskusi, mida omandas ja harjumusi, mis ajateenistus kaasa andis, Kindlasti oskab ta nüüd arvestada rohkem erinevustega (mida ta tegelikult alati oma suure südamega on teinud, niiet kas see läheb ikka siia alla?), enesekindlam erinevates olukordades ehk? Tuleb paremini stressiolukordades toime.. Samas neid niia loetledes ma ei tunne, et ta enne ei oleks neid asju teinud.. Ehk Elmar oskab ise paremini öelda, kas ja kuidas ta muutus. 

ELMAR: *Naljatab, et aimult paremuse poole ikka* Esiteks muutus kindlasti füüsiline vorm. Aga kui muutustele mõtlen, siis muutus Maris hoopis - kaitseväest tulles oli suur beebikõht ees, enne ei olnud.:D Okeiokei, iseseisvus, aja planeerimise oskus, erinevustega arvestamine. Kindlasti pani kaitsevägi mind paljuski proovile. 

Kas oli raske perest eemal olla, kui kaitseväes olid?

ELMAR: Ikka oli raske olla. Igatsus oli ikka peal. Vahepeal seal olles ikka mõtlesin ka, et tahaks pigem kodus olla, tööl käia, raha teenida ja tavalist elu elada. Naisega koos olla. Eriti raske oli siis, kui saime teada, et ootame beebit. Näiteks kui koroona ajal mõnda aega ei näinud, siis kahe nägemise vahega oli beebikõht nii suureks juba kasvanud, et kahju oli, et ei saanud sellel ajal Marisega olla ja talle toeks. 

Mina tahaksin lõpetuseks öelda seda, et küll elus juhtub kõik ikka mingi põhjusega. Kui me eelmisel suvel ei saanud aru, mis kuradima põhjusel see kaitsevägi pidi nii ootamatult juhtuma, kui pidime Saksamaale kolima, siis nüüd on selge. Mõelda vaid, et Elmar peaks seda tegema nüüd, kui meil laps on. No way - see oleks kordades hullem ja raskem kõigile. Seega tänan ma õnne, et ta eelmisel aastal ära käis! 

Edu kõigile, kelle kaaslane või ta ise hetkel ajateenistuses on! 

Kui mõlemal on laigulised püksid, siis sobib küll siia postitusse, eks?!:D