BEEBIPOSTITUS: 39+1 ehk 24 asja, mida lõpurasedad taga igatsevad

Mulle väga meeldib Instagram (missugune imeline lause alustamaks blogipostitust, eksole!). Kui blogi kirjutades on tagasiside pigem väiksem, siis Instagramis on see suhtlemine kuidagi vahetum ja kiirem. Nii ka eile. Mõtlesin, et küsin oma jälgijatelt kaks küsimust ja vaatan huvi pärast, mida siis lõpuraseduses on taga igatsetud raseduseelsest ajast. Minu üllatuseks kirjutas mulle nii palju naisi, lausa 70, ja oh seda äratundmisrõõmu! Kui sarnased on mõtted, mis kirja pandi. Kuna vastuseid ja kirjavahetusi oli nii palju, mõtlesin sellest lausa eraldi postituses kirjutada. Seega panen siia kirja kõik väljakäidud mõtted ja kommenteerin omalt poolt, kas ja mis mõtetega mina samastun ja no mis siis päriselt praegu peas toimub, kui tähtajani vaid kuus päeva on, hihih. 

Senikaua aga mine viska mulle Instagramis follow @mariskurvits, kui tahad minu tegemistega rohkem kursis olla. Siia jõuan ju alati siiski vähem ja väikese viivitusega. 

Ahjaa! Tänast postitust kaunistan ainult raseduseelsete piltidega, välja arvatud viimane. 

30. juuni 2019

Mis on siis aga need asjad, mida (lõpu)rasedad taga igatsevad raseduseelsest ajast? 

1. Kõhuli magamine - Ilmselt vastus, mida kõige rohkem naisi kirjutas! Raseduse alguses ütlesid paljud tuttavad, et see on see asi, mida ma varsti igatsema hakkan. Mina ei uskunud. Pole ma ju eriline selles asendis magaja kunagi olnud. Tegelikult aga ega magada ei peagi tahtma kõhuli, et seda igatseda. Niisama oli ka hea selles asendis olla ja näiteks raamatut lugeda. Niisama lösutada. Päevitadagi. Või voodi alt midagi otsida?! :D Ühesõnaga jaaa - ma tahan juba kõhuli olla! 

2. Normaalne hingamine - Nõus 100%! Vahepeal on lihtsalt selline tunne, et kõik õhuavad on kinni paisunud ja tavalise normaalse hingetõmbe asemel peab tegema mitu sügavat. Kindlasti kuulub sinna juurde mingi ohkelaadne häälitsus. Tihti tuleb seda minul ette näiteks magama sättides ja külge vahetades. Nii ma siis uuuuutan seal nagu viimane totakas. Teine asend, mis vahepeal minul hingamisraskusi tekitab, on tegelikult tavaline istumine. Aga just siis, kui beebs oma pepu ja jalgadega eriti kõrgel on. Siis peab tavalise L-kuju asemel istuma kuidagi sellise kolmnurga kujuga, mille täisnurk on laiali lammutatud. Selle viimase võrdluse peale mu mateõpsist sõbrants kindlasti itsitab praegu. Tsau, Ele! :D 

3. Mitte iiveldamine/oksendamine - oeh! Mul on nii kahju, et mõni naine peab seda taluma terve raseduse aja. Tundub, et neid tegelikult ei ole ka vähe. Beebigrupis olen täheldanud, et mitmel naisel on see viimaste ootusnädalate paiku tagasi tulnud. Õnneks (sülitan kolm korda üle vasaku õla) mina pääsesin sellest peale 12. nädalat ja siiani on sellega kombes olnud. 

4. Mitte valutamine - jep! Lõpuks ju tekitab iga pisike asi valu ja ebamugavust: istumine, astumine, kummardamine, hingamine, magamine, kükitamine, sirutamine JA NII EDASI! Üks asi natuke rohkem, teine natuke vähem. 

5. (Kiir)kõndimine - Selles paadis olen mina ka! Huvitav, mis tunne on liikuda tigudest kiiremini? Mis tunne on liikuda samal kiirusel elukaaslasega? Mis tunne on läbida 2km kiiremini kui ühe tunniga? Mis tunne on bussile jalutada nii, et ei peaks toast tavapärasest 10min varem välja astuma? Mis tunne on poes teistele mitte jalgu jääda? Mina küll ei mäleta. Ausõna!:D 

Juuni 2019

6. Voodist normaalselt tõusmine - vot see asi on kindlasti alahinnatud mitterasedate poolt. :D Ma ei osanud pool aastat tagasi iial mõelda, et see on õnnistus, kui ma suudan mõne sekundiga pikali asendist põsti tõusta. Siinkohal saab öelda, et "väikesed asjad elus, mis teevad õnnelikuks" jne.:D Nüüd ma tean, et olen üks õnnelik naine, kui seda jälle teha saan! Ilmselt teen mingi aeg peale sünnitust igal hommikul seda igaks juhuks viis korda järjest, sest ma saan! :D

7. Selg, mis ei valuta - Õnneks olen seljavaludest mina täielikult pääsenud. Poleks seda uskunud, sest muidu hakkas mu alaselg tihti valutama, kui raskemat kotti kandma pidin, olgu see siis poe- või niisama seljakott. 

8. Lõhevõiku - hahaha, see oli hea vastus! :D Kindlasti kõik rasedad teavad neid nimekirju asjadest, mida soovitatakse vältida: toores kala ja sushi, hallitusjuustud, vähetöödeldud muna, suhkur jne.. Mina isiklikult arvan, et üks lõhevõiku ja sinihallitusjuustuamps ei tee kellelegi liiga, aga see on juba iga inimese enda asi. Näiteks ühes e-loengus küsis üks naine ämmaemandalt, et kas keefirit tohib juua, sest seal on ju alkoholi sees. Ämmakas naeris selle peale ja ütles, et sellega on sama lugu nagu nätsu ja Tõmmu kommidegagi. 

9. Normaalne shavemine - Ma olen nii palju kuulnud, kuidas lõpurasedad paluvad oma mehi appi, sest ise lihtsalt kuskile ei ulatu. Ainuüksi see, et sa ei näe üle oma kõhu, siis tihtipeale ei ulata kah!:D Paljud rasedad vist otsustavad sel ajal depilatsiooni kasuks? Mina näiteks mitte - kõige tüütum ja valusam asi maailmas minu jaoks.:D 

10. Mittepaistes jalad - jep! Kuigi mu jalad on olnud natukene paistes umbes paar korda, siis nii paljud on ju kimpus pidevalt ja väga paistes olevate jalgadega. Olen näinud mõndasid pilte ja tõesti - kui isegi jalale astuda on meeletult valus, siis oleks see ka minu number üks asi, mida taga igatseda - mittepaistes jalad. Mitmed naised, kes mulle vastasid, ütlesid ka seda, et pidid ostma number suuremad jalanõud, sest enda omad lihtsalt ei mahtunud jalga. Ma igaks juhuks võtsin ka oma vanaema 42 suuruses baleriinad linna (tavaline jalanumber on 41, jeee, masterfoot), aga õnneks on kõik enda jalatsid parajaks jäänud. 

11. Mittekrambitavad jalad - Järjekordne "jah!" minu poolt. Kuigi mul on hullult vedanud, et olen ainult ühel ööl saanud mega sääremarjakrambi osaliseks, siis piisas sellestki. See oli nii valus, nagu keegi lihtsalt kisuks sääremarja seest kõikvõimalikke asju pooleks. Peale selle kestis see nii pikalt ja andis tunda ka kahel järgmisel päeva, kui ei saanud jalale korralikult astudagi. Jällegi olen lugenud nii palju, kuidas krampidega kimpus ollakse ja proovitakse kõikvõimalikke asju, et seda leevendada. Jube...:( 

12. Mitteraseda püksid (ja kõik teisedki riided) - TELL ME MORE! See oli vist peale kõhuli magamise populaarsuselt teine vastus, mida taga igatsetakse. Ma ei saaks sellega rohkem nõustudagi. Teksad olid number 1 asi riietest, aga ka eest kinniminevad joped ja jakid ja normaalsed rinnahoidjad ja pluusid, mis poleks nabakaks muutunud. 

Kui me mai keskel linna kolisime, võtsin ma kaasa vist umbes kolmandiku oma garderoobist (millest üle poole ei läinud tegelikult juba siis selga). Ma nii igatsen oma vanu riideid! Praegu näiteks ei lähe mul eest kinni mitte ükski jope/tagi/tuulekas. Kõik mu tavapärased pluusid on mulle lühikesed. Tavalisi teksasi ei saanud ma kanda juba jaanuaris/veebruaris, kui pidin ostma rasedateksad. Tänaseks on need aasta alguses ostetud mustad kitsad teksad juba kuu aega lootusetult kadunud (kuidas see võimalik on, seletage) ehk viimase kuu olen pidanud ringi tšillima rasedaretuusides või kleitides, kodus Elmari või enda lühkades. Ma olen isegi kandnud retuuse kleidiga (mida ma muidu iial ei teeks, not my cup of tea hah) ja enamuse ajast näen oma praegustes outfitides välja üsna.. jahmn! :D 

Raseduse jooksul olen ma ostnud endale kokku mitmeid ümber kleite, mis beebikõhuga on superarmsad, aga mida ma hiljem enam ilmselt ei kanna JA hästi palju suuri lohvakaid kleite (noh, nagu paneks telgi selga), mis teevad mu veel suuremaks, aga mis mahuvad ja mida ma hiljem kindlasti edasi kannan (laialõikelised riided - väga minu cup of tea). Hiljuti läksin poodi ja ostsin hunniku XL pluuse lihtsalt selleks, et miskit oleks selga panna, mis ei ole need kaks rasedatoppi, millega ma olen juba mitu kuud kogu aeg käinud. 

Oeh, huvitav, kas sain end nüüd välja elada riiete teemal? I just miss my clothes ja teadmine, et Jaanis kapis ootab mind 20 paari pükse, mille jaoks end varsti vormi tagasi ajama peab, teeb mind nii rõõmsaks. Enam pole kaua jäänud. Iseasi, kuidas selle vormiga on, sest lisakaalu on 9 kuuga tulnud palju! 

Täpselt aasta tagasi Inglismaal

13. Et ei peaks päevas 1000x vetsus käima - hahahhaaa, tõsi! Mul on see hooti käinud, pigem ei käi häirivalt palju. Kui siis ainult ennetavalt 1000x enne kuskile minekut. Beebigrupist saab aga lugeda küll, kuidas mõni ainult käib ja käib ja käib. Eriti tüütu on see öösel. Mõtle, kui uni on niigi kehvake, tõusta on valus ja siis jookse kogu aeg wc-sse.. Supertüütu! 

14. Üldine füüsiline võimekus ja mitte kiire väsimine - Eile käisin prügi viimas. See on mu tepikojast umb 20m kaugel. Tuppa jõudes juba hingeldasin. Samamoodi on toast autosse jõudes, jalanõu jalga saamisel, poes esimese riiulini jõudes. See ütleb vist kõik. Nii imetlen neid, kes teevad pikki jalutuskäike ja trennigi - vau! Maani kummardus! 

15. Paelte sidumine - õnneks minu jalatsivalikusse kuuluvad ainult paelteta kossid, aga rihmikute pandlaid paneb küll mul Elmar kinni. Ise lihtsalt ei ulatu nii lähedale, et näeks, kus see auk seal on.:D Umbes kuu tagasi kinos käies tegin vaevu need seal lahti ja hiljem tatsasin läbi Tallinna Laagrisse lahtiste jalatsitega, sest noh, ise ju kinni ei saanud. :D 

16. Mugav istumisasend - mission impossible! Seda lihtsalt pole olemas. Hingamise pärast. Lapse jalgade pärast ribide all. Seega nõustun selle naisega, kes selle vastuseks kirjutas! :D Üks vastus oli ka selline, et igatsetakse istumisasendina seda, kui saab jalad lõua alla kronksu panna. See on tõesti totaalselt välistatud praegu. Seda asendit kasutas mul ämmakas, et beebil oleks korraks ebamugav ja ta oma liigutusi näitaks.. :D Oli väga ebamugav tõesti! 

17. Väiksem karvakasv - Ma olen täheldanud ainult seda vana head raseda-kõht-on-väga-karvane. Muus osas õnneks kaasa rääkida ei saa. 

18. Alkohol/kokteilid - Siin ma vist ka kaasa rääkida ei saa. Äkki saaksin, kui mulle meeldiks näiteks vein, mida vahepeal õhtuti rüübatakse õhtusöögi kõrvale või sõbrannadega jutustades, aga ei meeldi. 

19. Red Bull - seda kirjutas kaks naist ja nõus - mulle ka maitsevad energiajoogid. Kahjuks! :D 

August 2019

20. Hea uni - Oi. kui. paljud. seda. vastasid. Ma olen täheldanud, et meil on beebigrupi lobapostituses tihtipeale aktiivne aeg varahommikul, sest siis kaob paljudel juba uni ära, aga maailm ju magab veel. :D Õnneks mina magan rahulikult oma 10-12h ööunesid ja olen eluga rahul. Selles osas vähemalt, hihihi. 

21. Kõrvetistevaba elu - Mis need veel on? Rasedaks jäädes ütlesid hästi paljud tuttavad, et ma valmis oleksin, sest kõrvetised on ko-hu-ta-vad ja raseduse ajal kimbutavad alati. Ma täna julgen väita, et ma ei tea, mis need on, sest enda teada pole ma neid kogenud. Või olen, aga pole aru saanud? Ma ei tea, aga igal juhul olen tänulik selle eest, et nii on läinud. 

22. Raseduseelne keha - kindlasti suur valukoht paljudele, nagu ma olen aru saanud. Igatsen seda isegi praegu, aga julgen arvata, et suure kaalutõusu tõttu on see teema isegi aktuaalsem peale sünnitust. Ma lihtsalt proovin end armastada, enda kehasse hästi suhtuda ja sellega hästi käituda. Proovin mõelda, et see keha tegi just läbi midagi nii imelist ja tänuväärset - uue inimese kasvatamise! Hästi vahva on muidugi näha, et kehasse hästi suhtumise teema on viimasel ajal sotsiaalmeedias hästi aktuaalne ning naised jagavadki seda sõnumit, et end armastada sellisena nagu ollakse. Et mitte võrrelda. Et mitte kristiseerida. Et mitte halvustada. Loodan, et suudan nende eeskujul täpselt sama teha! 

Oktoober 2019

23. Et poleks sümfüüsivalu - JAH! JAH! JAH! Siin pole vaja vist isegi pikemalt kommenteerida. Teate isegi, kui olete mu eelnevaid postitusi lugenud. Tänasest juba 22+ nädalat sümfüüsivaluga olnud... 

24. Sünnitus - Nii äge, et kellelgi on olnud selline sünnituskogemus, et seda igatseb. Oma positiivsetesse mõtetesse võtan mina selle kindlasti kaasa ja jään ootama sünnitust, mis tegelikult nüüd juba igal hetkel alata võib. Aeg ju ometigi sealmaal! 

Nii tore oli peale selle küsimuse esitamist näha, et ükskõik kui erinevad, sarnased, võõrad, tuttavad on naised omavahel, on meil siiski midagi, mis meid ühendab. Miski, millest saaks tunde ja tunde jutustada ka inimesega, kellega ehk muud ühist teemat iial ei leiaks. Rääkimata siis nendest kõige lähedasematest, eksole. Aitäh sulle, kes sa olid üks 70st naisest, kes mulle eile vastas. Tänu sinule sündis see postitus ja ma jäin sellega väga rahule. Spontaanne kirjatükk, kui nii võib öelda. :D

Neile naistele, kes pole veel last kandnud, tahan ma öelda ainult seda, et kõik me oleme erinevad. Pole mõtet võtta seda nimekirja 24 asjast liiga tõsiselt, sest sul ei pruugi neid asi esineda! Sa võid olla vabalt see õnnelik, kes ei koge rasedusega kõrvetisi, sümfüüsi- ega seljavalusid. Nii paljud naised on kõik 9 kuud aktiivsed trennitajad - seega ei pruugi sina ka olla see, kes kiirelt väsib, poodi kõndida ei jõua või kükki laskudes sealt tõusta ei suudaks. Sinu kogemus tuleb sinu kogemus, millest hiljem on tore rääkida. Ette aga kindlasti pole vaja muretseda. Samamoodi on ju rasedustega. Olen kuulnud ja lugenud palju, kuidas ka esimene, teine ja kolmaski rasedus üksteisest iga asja poolest erineda võivad. 

Mitme punktiga sina 24st samastuda saad ja kas on midagi, mis sinu kogemusest kauge kaarega mööda on läinud? Jällegist oleks nii huvitav teada ja lugeda! 

Juuni 2020