Mul on teile paar pilti näidata!

Mul on juba päris mitu postitust soolas ja soojas ja pooleldi valmis. Ühe avaldan järgmisel kolmapäeval (teen pisikest katset), teise millalgi juunis (vihjeks, et see on mu seni loetuima postituse jätk) ja kolmanda (midagi lõbusat) kah mingil hetkel, kui see terviklikumaks saab. Praegu aga mõtlesin telefonist vahepealsed pildid teie ette tuua, et oleks ruumi minu sünnipäevapiltide jaoks ja saaksin blogis ka vaid sellele postitusele keskenduda ja ei peaks mõtlema, et telefonis ootab hunnik pilte Suhkruprintsessi blogisse saamist.

Telefonipiltidest mõeldes igatsen lihtsalt nii väga ühe armsa hübriidkaamera järele.. Mida oleks mugav kaasas kanda, millega teha veel rohkem pilte kui telefoniga (ja tõsisemalt kui kiire klõps) ja mille piltide kvaliteet oleks parem. Näiteks SEE iludus.. Unistada on hea, eksole! :D

Vahepeal oli ülikoolis üks päris raske eesti keele morfoloogia eksam, mida ma väga hullult kartsin. Pole ju vaja enne suve midagi läbi kukkuda ja sellega ülikooli lõpetamine ohtu seada. Agaaaaaa TEHTUD SAIN! Ma konkreetselt hüppasin rõõmust õhku, kui eile Eurovisiooni vaadates õppejõud tulemused välja pani. Ma isegi ei teinud napilt ära, vaid hästi ära! Wohooooo!

Ja rääkides Eurovisioonist.. palun öelge, et ma pole ainuke, kes lauludes hullult pettus? Ma ei mäleta, et ma oleksin varasematel aastatel nii paljude laulude peale nina krimpsutanud või mõelnud, et see pole just minu maitse. Sellegipoolest olen ma laupäevase finaali eel nii ärevil. Ma armastan Eurokat ja eriti siis, kui Eesti seal osaleb. Lisaks vaatame sel aastal seda oma lemmikute sõbrannadega koos. Vinge!

Lasen teid nüüd kiiresti pilte uudistama ja näeme juba järgmistest postitustes! Lisaks on mul sünnipäevast plaanis teha üks vinge postitus, mille idee sain ma ühelt teiselt blogijalt. Sellest aga siis, kui tähtis päev käes ja 24 kukub.. või 23? Appi, kui vanaks ma siis saan?!?!:D
Okeiokei, 23!

Ma olen olnud aastaid kinni mingis "mustad teksad on kõige ilusamad" lõksus ja sealt on nii raske välja saada. Vaikselt harjutan siis värvide kandmist kah...

 Mis tõenäosus on kolida Tallinnasse üürikorterisse ja saada maailmavinged naabrid? Väike! Meil veda. Mai alguses pidasid nad maha ühed vinged muinasjutulised pulmad Viikingite külas. See oli nii ilus ja ma nutsin vist iga asja peale, alustades vanemate jalutamisest paaripanemiskohale lõpetades sellest, kui abielupaar pulmatantsuks imeilusa tantsu tantsisid. 

 Ühel päeval tõi Elmari vend meile oma lapsed hoida, et nad saaksid rahuks remondieelseid toimetusi teha. Võtsime kohe suure ampsu ja viisime 1a4k printsessi ja peaaegu neljase kuti loomaaeda. Meil olid nii vinged paar tundi! Lõpuks olime küll kõik jalutamisest väsinud, aga päev oli supertore seljataga. Oleme vist nüüd valmis lapsevanemad... (koht, kus kõik päris lapsevanemad itsitavad, et meil pole ÕRNA AIMUGI. Lapsed on ju palju rohkem kui päev loomaaias.....:D) 

 Sellest hetkest, kui ma kogemata avastasin, et Fitlapis on täidetud seente retsept, ja ma sain enda tervislikud kogused teada, olen ma nii tihti neid teinud. Vaatamata sellele, et Elmar nutab peale seda mitu päeva, et kodu haiseb (liiga dramaatiline!:D) seente järgi, teen ma neid juba varsti jälle! Kusjuures Instagramis pakuti mulle mitmeid versioone, kuidas neid veel maitsestada. Näiteks sulajuustuga, magushapu kastmega, jalapenoga ja peekonisse mässituna. Kõiki peale jalapeno variandi ma proovisin ja täitsa njammikad olid. 

 Proovisime empsiga emadepäeval paar pilti teha. Ühe normaalse saime.:D 

Täielikult minu südame võitnud hommikusöök: Fazeri uus seemnerõst (parim sepikulaadne asi, mis ma kunagi söönud olen!), Eesti kergeim majonees, lehtsalat, peekon ja kõvajuust. Sepiku ja peekoni panen koos umbes 8 minutiks ahju ja laon siis virna. Enneolematult hea amps! Mõlemal pildil sama võiks, teisel panin lihtsalt masinavahele ka.