Ma tahan pildistada, pildistada ja ainult pildistada
Ma mõtlen praegu siia ühte head lauset, mis ei oleks "nii kaua kui ma end mäletan, olen alati kaamera kaelas k õ i k j a l e läinud," aga ausalt! Mul ei tule midagi muud pähe! Samas saan ma kohe tunnistada, et eks ma ikka mäletan neid aegu ka, kui ma vanaisa tossudega paariaastasena käia üritasin või kui ma 2-aastasena sääreluu murdsin.. ja okei, siis mul tõesti kaamera kaelas ei olnud. Sellegipoolest mäletan hästi, kui sain oma esimese kaameraga klapitelefoni võiii.. kui teised said. Ma pildistasin juba siis kõike. Rääkimata muidugi digikatest, mis meie perel või kellel iganes oli. Kõik sünnipäevad, üritused ja mitte-üritused käisin ma lõppude lõpuks alati pildistades läbi.
Nüüd juba mõnda aega olin mõelnud, et kaua ma ikka jaksan ainult telefoniga pilte teha. Mitte jaksama kui midagi rasket silmas pidades, vaid pigem kannatust silmas pidades. Vist. Ma pildistasin nagunii tihtipeale sõbrannasid ja lapsi ja alati mõtlesin, et tahaksin kaameraga neid pilte teha. Minu jaoks ei võrdu telefoniga tehtud pildid kaameraga tehtud piltidega. Muidugi tänapäeva telefonid on võimsad ja plapla... aga vot, mina tahtsin kaamerat. Pikka aega ma lihtsalt unistasin mingisugusestki aparaadist. Mõned nädalad tagasi aga mõtlesin, et suure-mulli unistused kipuvadki mulliks jääma. Torkaks selle äkki katki ja asuks reaalselt... hmm. Reaalselt mingise fotoka nimel töötama. Valisin välja ja jäin palgapäeva ootama. Jumal õnnistagu säästukontosid ja kuigi need on mõeldud ootamatuteks väljaminekuteks ja kunagiseks koduostuks, siis võib ju vahepeal oma unistusi ka täita selle abiga?! Ja jumal teab, et ma olen kärsitu! Peale kaamera välja valimist pidin ma selle kiiremas korras saama!
Jumal aga teab seda ka, et mul on selline tore peika, kes otsustas mitte lasta mul palgapäevani oodata, vaid selle salaja mulle ise osta. 26. mail oli mul sünnipäev. Sain 23. Samal öösel, kui kell oli mõned sekundid üle kesköö liikunud, ilmus Elmar õuest tuppa ja jope, mis tavaliselt tal seljas üsna lohvakana istus, oli eest kuidagi väga pingul. Väga pingul! Arvake, kas ta oli jope alla selja peale kaamera karbi peitnud? BINGO! Oli jah! Kuidas te teadsite? :D
Ma ei taha kõlada isekana, aga ehk saab keegi veel samastuda, et kui sa midagi hullult soovid ja kogemata sünnipäeva aeg ka juhtub olema, siis kuskil alateadvuses on ikka mõte, et äkki.. Ä K K I keegi kingib selle. Ma pole ju ainuke? Aga ma pean ausalt tunnistama, et kuigi mõte oli paaril korral sinna rännanud, ei uskunud ma iial, et päriselt ka nii juhtub. Ma ei ole harjunud selliseid kingitusi saama. Ma ei taha, et keegi raiskab mitusada eurot, et minule midagi osta. Ma olin sada protsenti valmis selle ise endale soetama. Teadsin, et hakkan siis iga kuu natuke rohkem raha kogumiskontole panema, et sealt l a e n a t u d summa kindlasti tagastatud saaks.
Siiski aga suur aitäh, Elmar! Aitäh, et aitad mul minu unistusi täita! Aitäh, et minusse alati usud!
Ja mis unistusest ma siis kogu aeg siin jahun? Ma ei ole fotograafiat õppinud, aga alati on kuskil südamesopis olnud soov seda teha. Praeguse fotokaga sai Photopointist kaasa tasuta fotograafia algkursuse, mida ma nüüd hoolega uurin, loen ja millest õpin. Seal on veel mitmeid kursusi, mida ma kindlasti osta tahan: perepildistamine, laste pildistamine, portreepildid ja töötlemisprogrammi(de) algkursused. Ma olen vaadanud palju erinevate fotograafide Youtube'i videosid sellest, kuidas oleks parem pildistada, mida tähele panna ja kuidas erinevaid modelle pildil paremini sättida.
Kuniks aga ma oma kaameraga aina paremaks sõbraks saan ja end fotograafiaalaselt harin, tahaksin ma ka kätt harjutada. Ma tunnistan ausalt, et ma ei tunne end 100% toorena. Ilmselt tänu sellele julgen ma juba täna natukene-natukene suuremalt unistada, kui peaksin/võiksin? Just tänu sellele, et ma olen oi-kui-palju pildistanud ka enne praeguse kaamera saamist. Nimelt siis...
Kui keegi tunneb, et ta tahaks minu kaamera ette astuda, siis võtke minuga julgesti ühendust! Tahaksid üksinda tulla? Koos oma väljavalituga? Lapsega? Terve perega? Koeraga? Tule kasvõi ükssarviku või millega iganes! Mõtleme midagi välja! Mina igatahes luban endast kõik anda ja teha võimalikult ilusaid pilte, mida teile hiljem saata.. noh, nagu see asi ikka käib.
Küsin praegu 30-60-minutilise sessiooni eest 20 €.
Ma tunnistan teile ausalt, et ma tegelikult tunnen end hullult ebakindlalt, et ma üldse julgen raha küsida (just raha küsimise osas, mitte pildistamise osas!). Samas ma olen natuke kursis, kuidas selles maailmas asjad käivad ja minagi ihkan ühel päeval veel võimsamat kaamerat ja lisaobjektiive. Samuti maksavad kursused.. ja ka aeg. Ma ei taha end siin rohkem õigustada või leida õigustusi sellele, et julgen oma tunnikese eest 20 eurot küsida. Kellele see sobib, kirjutab mulle, ja kellele mitte, see mitte. Mina igatahes olen lootusrikas ja näiteks praegu on mul juba üks perepildistamine, paarisessioon ja ristimise pildistamine kirjas. See teeb mind kuidagi nii rõõmsaks ja ma aina ootan ja ootan, mis edasi saama hakkab.
Lõpetuseks mainin, et olen näiteks kogu järgmise nädala Järva-Jaanis! Esmaspäeval lähen pildistan lähedalelavat blogijat ja teisipäeval-kolmapäeval teen viimased koolipäevad õpilastega enne suvevaheaega. Ülejäänud nädala aga oleksin nende päralt, kes sooviksid minu kaamera ette astuda.
Niiet mõelge natuke ja korraldame ära! Ilmateade lubab lausa iga päev 28 kraadi, vau ju..
5. juunil on mul aega peale tööd ehk umbes alates 19.00
6. juunil terve päev
7. juunil umbes lõunast
8.-9- juunil terve päev!
Samas kuna ma juba Tallinnas elan ja kui peaks ka siitkandist mõni huviline leiduma, siis võta sina ka minuga ühendust!
Teil palun ma valmis mõelda ainult koht, kuhu pildistama minna soovite. Piltide osas soovin, et kui minu tehtud pilte jagate, oleks seal juures ka minu nimi (ma ei taha piltide alla nurka enda märki maha jätta) ja ise jätan endale õiguse kõiki pilte sotsiaalmeedias jagada (enda blogi, Facebooki lehed ja Instagram).
Näitan teile nüüd oma kaameraga (hübriidkaamera Sony a5100) tehtud pilte.
Nüüd juba mõnda aega olin mõelnud, et kaua ma ikka jaksan ainult telefoniga pilte teha. Mitte jaksama kui midagi rasket silmas pidades, vaid pigem kannatust silmas pidades. Vist. Ma pildistasin nagunii tihtipeale sõbrannasid ja lapsi ja alati mõtlesin, et tahaksin kaameraga neid pilte teha. Minu jaoks ei võrdu telefoniga tehtud pildid kaameraga tehtud piltidega. Muidugi tänapäeva telefonid on võimsad ja plapla... aga vot, mina tahtsin kaamerat. Pikka aega ma lihtsalt unistasin mingisugusestki aparaadist. Mõned nädalad tagasi aga mõtlesin, et suure-mulli unistused kipuvadki mulliks jääma. Torkaks selle äkki katki ja asuks reaalselt... hmm. Reaalselt mingise fotoka nimel töötama. Valisin välja ja jäin palgapäeva ootama. Jumal õnnistagu säästukontosid ja kuigi need on mõeldud ootamatuteks väljaminekuteks ja kunagiseks koduostuks, siis võib ju vahepeal oma unistusi ka täita selle abiga?! Ja jumal teab, et ma olen kärsitu! Peale kaamera välja valimist pidin ma selle kiiremas korras saama!
Jumal aga teab seda ka, et mul on selline tore peika, kes otsustas mitte lasta mul palgapäevani oodata, vaid selle salaja mulle ise osta. 26. mail oli mul sünnipäev. Sain 23. Samal öösel, kui kell oli mõned sekundid üle kesköö liikunud, ilmus Elmar õuest tuppa ja jope, mis tavaliselt tal seljas üsna lohvakana istus, oli eest kuidagi väga pingul. Väga pingul! Arvake, kas ta oli jope alla selja peale kaamera karbi peitnud? BINGO! Oli jah! Kuidas te teadsite? :D
Ma ei taha kõlada isekana, aga ehk saab keegi veel samastuda, et kui sa midagi hullult soovid ja kogemata sünnipäeva aeg ka juhtub olema, siis kuskil alateadvuses on ikka mõte, et äkki.. Ä K K I keegi kingib selle. Ma pole ju ainuke? Aga ma pean ausalt tunnistama, et kuigi mõte oli paaril korral sinna rännanud, ei uskunud ma iial, et päriselt ka nii juhtub. Ma ei ole harjunud selliseid kingitusi saama. Ma ei taha, et keegi raiskab mitusada eurot, et minule midagi osta. Ma olin sada protsenti valmis selle ise endale soetama. Teadsin, et hakkan siis iga kuu natuke rohkem raha kogumiskontole panema, et sealt l a e n a t u d summa kindlasti tagastatud saaks.
Siiski aga suur aitäh, Elmar! Aitäh, et aitad mul minu unistusi täita! Aitäh, et minusse alati usud!
Kuniks aga ma oma kaameraga aina paremaks sõbraks saan ja end fotograafiaalaselt harin, tahaksin ma ka kätt harjutada. Ma tunnistan ausalt, et ma ei tunne end 100% toorena. Ilmselt tänu sellele julgen ma juba täna natukene-natukene suuremalt unistada, kui peaksin/võiksin? Just tänu sellele, et ma olen oi-kui-palju pildistanud ka enne praeguse kaamera saamist. Nimelt siis...
Küsin praegu 30-60-minutilise sessiooni eest 20 €.
Ma tunnistan teile ausalt, et ma tegelikult tunnen end hullult ebakindlalt, et ma üldse julgen raha küsida (just raha küsimise osas, mitte pildistamise osas!). Samas ma olen natuke kursis, kuidas selles maailmas asjad käivad ja minagi ihkan ühel päeval veel võimsamat kaamerat ja lisaobjektiive. Samuti maksavad kursused.. ja ka aeg. Ma ei taha end siin rohkem õigustada või leida õigustusi sellele, et julgen oma tunnikese eest 20 eurot küsida. Kellele see sobib, kirjutab mulle, ja kellele mitte, see mitte. Mina igatahes olen lootusrikas ja näiteks praegu on mul juba üks perepildistamine, paarisessioon ja ristimise pildistamine kirjas. See teeb mind kuidagi nii rõõmsaks ja ma aina ootan ja ootan, mis edasi saama hakkab.
Lõpetuseks mainin, et olen näiteks kogu järgmise nädala Järva-Jaanis! Esmaspäeval lähen pildistan lähedalelavat blogijat ja teisipäeval-kolmapäeval teen viimased koolipäevad õpilastega enne suvevaheaega. Ülejäänud nädala aga oleksin nende päralt, kes sooviksid minu kaamera ette astuda.
Niiet mõelge natuke ja korraldame ära! Ilmateade lubab lausa iga päev 28 kraadi, vau ju..
5. juunil on mul aega peale tööd ehk umbes alates 19.00
6. juunil terve päev
7. juunil umbes lõunast
8.-9- juunil terve päev!
Samas kuna ma juba Tallinnas elan ja kui peaks ka siitkandist mõni huviline leiduma, siis võta sina ka minuga ühendust!
Teil palun ma valmis mõelda ainult koht, kuhu pildistama minna soovite. Piltide osas soovin, et kui minu tehtud pilte jagate, oleks seal juures ka minu nimi (ma ei taha piltide alla nurka enda märki maha jätta) ja ise jätan endale õiguse kõiki pilte sotsiaalmeedias jagada (enda blogi, Facebooki lehed ja Instagram).
Näitan teile nüüd oma kaameraga (hübriidkaamera Sony a5100) tehtud pilte.
Issi ja poeg - esimesed inimmodellid (noh, Sultan ju see päris-päris esimene kassmodell) uue kaamera ees.
Malluka blogi on üks selliseid, mida ma olen ilmselt kõige kauem jälginud. Eile saatis ta mulle enda raamatu. Lihtsalt niisama, sest ta sai ja ma olen "blogija," nagu ta ütles. Vinge! Kuigi ma olen jõudnud alles neli peatükki lugeda, tunduvad kõikide pealkirjad nii huvitavad, et JUBA TAHAKS KÕIKI KORRAGA LUGEDA!
_____________
Kõigil, kellel tekkis huvi pildistama tulla või küsimusi, kirjutage mulle! Mu küünetehnik Keity ütles ka täna, et ma pole selline pahatahtlik.. niiet ma ei hammusta!:D
Comments
Post a Comment