MEIE LANZAROTE ehk sõpradega reisima! (2.-9. dets 2018)

Oleme Elmariga alati unistanud sellest, et koos reisile minna. Mina käisin ju viimati (noh, siis kui alles unistasime ehk enne Kreeka reisi) vist 2007 aastal perega Tenerifel ja Elmar oli siiani käinud vaid bussireisidel. Mõlemad unistasime esimesest ühisest reisist, aga midagi konkreetset meil veel silme ees polnud. Suve alguses tegime otsuse hakata raha koguma: reis, korteri sissemaks, ootamatud kulud - igaks juhuks võiks ju mingi tagavara alati olemas olla.
Augusti alguses kirjutasime minu lennujaama töökaaslasele, kes on reiside planeerimisega vägagi sinapeal, et kuule, otsi meile midagi megaodavat detsembriks! Kuna minu töögraafik näeb ette iga teist nädalat vaba ja Elmari teetöödes on talvel vähem tööd, jäigi detsember. Järgmisel hetkel saatis Katre meile juba paar pakkumist lennupiletitele ja peale paari minutit olime Ryanairi lehel pileteid ostmas..
Etteruttavalt mainin veel seda, et kui algne plaan oli kahekesi minna, siis umbes novembri paiku rääkis minu üks parimaid sõbrannasid, et nad elukaaslasega tahaksid ka kuskile minna.. tegin ettepaneku, et tulgu meiega. Seltsis ju segasem ja nii lahedast seltskonnast meie Elmariga küll ära ei kavatsenud öelda. Nii saigi kahekesi reisimisest vinge reis sõpradega!

LANZAROTE...
Lanzarote on Hispaania saar, Kanaari saartest põhjapoolseim Atlandi ookeanis. Saart ilmestab ebamaiste vulkaaniliste vormide ja värvidega kuumaastik. Majad on valdavalt valged ja madalad, ümber rohelised aiad ja tume laavapinnas.
Saar ise on pisike - ühtepidi 60 km ja teistpidi vaid 25 kilomeetrit. Seega pole probleem nädala jooksul IGALE POOLE jõuda. Aasta keskmine õhutemperatuur on saarel umbes 24 kraadi. Detsember ja jaanuar on kõige külmemad, keskmine määratud umbes 21 kraadi. Meie saime aga kindlasti päikese käes 30 kraadi vist isegi iga päev.

LENNU (ja bussi-) PILETID
Nagu öeldud, ostsime piletid Ryanairist. Kuna meie eesmärk oli saada võimalikult odav pakkumine, olime valmis ümberistumistega. Nii saab ju veel rohkem kogemust kui istuda Tallinnast lennukile ja maanuda  paari tunni pärast palmide all.
Lennupiletid maksid 150 EUR nägu ehk edasi-tagasi kahepeale kokku 300 EUR. See on ju päris vähe! Kuna aga tahtsime kindlad olla, et kõik laabuks hästi, ostsime juurde kindlad istekohad kõrvuti ja kahele lennule neljast ka priority, et ühelt lennult teisele saaksime kiiresti joosta ega peaks vahepeal kotte ootama.
Marie ja Andres ostsid lennupiletid kolm kuud hiljem ja said paarkümmend eurot odavamalt, sest üks (või oli kaks?) lendu olid sel hetkel sooduspakkumises. Super!
Lennud olid meil siis Riia-Berliin-Lanzarote ja tagasitulles Lanzarote-Manchester-Riia.
Algne plaan oli Riiga sõita LuxExpressiga ja nii me ka ostsime soodushinnaga 5 EUR näkku piletid sinna ja kuna tagasitulekuks sooduspileteid polnud, kavatsesime nendel lihtsalt silma peal hoida ja osta jooksvalt.
Kui aga omale reisikaalsased saime, otsustasime peale arutlust siiski autoga Riiga minna. Õnneks! Tagantjärele mõeldes oli see ikka väga mugav!

AUTO PARKIMINE RIIAS NÄDAL AEGA 
Parkimiseks valisime Park and Fly parkla, kuna oli mõistliku hinnaga ja mitte väga kaugel. Parklast viidi meid pisikese bussiga lennujaama ukse ette. Tagasitulles helistasime (õnneks Elmar oskab vene keelt, sest just seda oli asjade ajamiseks seal vaja) neile ja nad tulid järgi ka. Tagasisõites oli parklasse soovijaid igatahes rohkem ja nii meid siis võeti 7kohalisse bussi 8-9 reisijat. utojuht oli noor kutt, kes turvavööd ei kasutanud.
Igatahes toimus maksmine vahetult enne Parklast välja sõitmist ja maksis 3.50 EUR ööpäev ehk 24,50 EUR kokku nädal aega.

   See pilt on tehtud Riia autoparklas. Täiesti tavaline plats õues. 

LENNUSÕIDUD
Elmar ja Marie polnud kunagi varem lennukiga sõitnud, mina ja Andreas olime.
Lennureiside ajal, nagu filmidestki näha võib, on alati ümber nii palju erinevaid inimesi. Näiteks Lanzarotelt Inglismaale sõiteks istus meie eest üks pensionär, kes Elmariga kohe jutustama hakkas. Nimelt rääkis ta, kuidas ta algselt on elanud Inglismaal ja siis kolinud Lanzarotele. Tänu sellele, et tal on Inglise kodakondsus ja elab Hispaanias, saab ta pensionärina meeletuid soodustusi lennupiletitele ja seetõttu reisib palju. Näiteks rääkis ta, et eelmine aasta lendas ta 58 korda ja sellel aastal oli see 52. lennureis. Lennupileteid saab ta vahepeal näiteks lausa kahe euro eest. Kuna ta tööl ei käi, siis suurema osa aastast ta lendabki.. vist siis näiteks Inglismaale lastele külla, nagu ta rääkis. Päris lahe vanaduspõlv, või mis?!
Kolmel lennureisil neljast oli tõusu ja maandumise ajal Elmaril nii meeletud kõrvavalud, et ma pole vist kunagi näinud teda sellise valuga. Ta lihtsalt surus oma kõrvu kinni, pea käte vahel ja nägu oli selline, nagu miski seal kahe kõrva vahel kohe plahvataks. See oli päris hirmus. Arusaadav oleks, kui kõrvad lähevad lukku või siuke ajutine tundlikkus.. aga selline lõikav valu TERVE AJA, kui lennuk natukenegi juba maanduma hakkab või veel natukenegi kõrgemale tõuseb. Kas kellelgi on olnud sama kogemust või oskab kaasa rääkid, milles asi võis olla?!

HOTELLID ja ÖÖBIMINE
Minu ja Elmari kodu(d). 
Ööbimiskohad vaatasime nii meie kui Marie ja Andreas läbi Booking.com. Nii mugav ja valikut on tõesti metsikult. Linnaks, kus end sisse seadsime, valisime Costa Teguise, kuna see oli kenasti saare keskel ja lennujaamast vaid umbes 14 km. Hea mugav sõita nii saare ühte kui teise otsa kiirelt ja samas ei maksa üüratut summat lennujaamast hotelli saamiseks.
Minu ja Elmari valikuks osutus (okei, minu valikuks, sest Elmaril oli suht suva haha) Cherry Apartments. Valik osutus selliseks peamiselt hinna ja piltide pärast. No mille muu järgi sa veel ööbimiskohta valid, eksole.

Kuidas me rahule jäime? VÄGA! Ausalt, ma väga kartsin, et kuna hind oli väga soodne (tahtsime võimalikult odavat aga normaalset, et rohkem raha kohapeal kulutamiseks jätta), siis ilmselt on seal sada "aga", mis piltide pealt välja ei paista. Hind oli 300 EUR 6 ööd + 40 EUR pidi maksma koristamisteenus eest. Koristajat me nädala jooksul kordagi ei näinud ega täheldanud, et ta oleks üldse käinud, aga kuna tegemist oli korterite hunnikuga, siis ehk peale lahkumist järgmisteks külalisteks ettevalmistamiseks oli see koristamine mõeldud. Pole hullu, oleme ju ise inimesed ja oskame oma prügikasti tühjendada või voodit korda teha.:D

Igatahes saabumisega olid omad lood. Kuna Cherryl on niii palju kortereid üksteise hunnikus (numbrite järgi lausa 700ni) ja see ala seal lihtsalt ebanormaalselt suur, siis pani taksojuht meil kesköö paiku pimedas maha. Tema ei teadnud ka ju täpselt, kus meie korteri number on (pärast nädala sees üks taksojuht küll teadis....). Igatahes hakkasime me siis megaväsinuna tühjenevate akudega oma korterit otsima. Ei leidnud. Küsisime ühelt kohalikult, kes suutis ilmselt täpselt kümmet sõna inglise keeles. Abi polnud, aga tore mees oli küll. Kui me olime juba väga pikka aega majade vahelt slaalomeid käinud ja leidnud kõiki korterinumbreid nullist seitsmesajani, aga mitte meie 666, muutusime mõlemad juba natuke närviliseks. Kuigi majahoidja oli meile juba augustis saatnud väga detailselt kuhu ja millal keerata, siis polnud sellest kasu, kui taksojuht viis meid nii valesse kohta (taganjärgi saime aru.. saabudes ei teadnud ju..). See oli see hetk, kus naise mõistus hakkab juba ette kujutama selliseid asju, et noh, reisil saad ju alles aru, kes inimene päriselt on ja kuidas ta stressiolukorras käitub.. peale kahte lennukisõitu, tunde ootamist, 18 tundi ärkvelolekut, 2% akud gpsi järgi ja täiesti kottpimedas võõras riigis oma suurte seljakottidega.. Ütleme nii, et stessitase oli vist küll laes ja olin kindel, et no Elmar küll minuga enam sekundidki koos olla ei kavatse, haha. Seda enam oli miljonikordne rõõm, kui keset ööd KOGEMATA oma 666 ukse leidsime! Võti oli igal uksel koodiga seifikeses kohe ukse kõrval. Mugav! Sisse astudes olin ma lihtsalt nii õnnelik. Ma olin juba valmis seal kodutute kassidega palmi all magama ja nutma oma suurimaid pisaraid siin elus.

Korter oli imeilus! Ilus ja tänapäevane köök, laual ootamas kiri, veinipudel ja küpsised. Suur telekas hea muusikakanaliga. Seinal suurelt sünnipäevaõnnitluse silt Elmarile (korterit bronnides mainisin, et sealoleku jooksul on peiksil sünna). Suur terrass maailma mugavaima euroaluste peale ehitatud diivanikesega. Vannituba koos kõige vajalikuga: föön, pesumasin pesuvahendiga, suur duššigeel (käsipagasiga reisidel ei võtnud vedelikke ise kaasa) ja šampoon, seebid, rätikud jne. Magamistuba MAAILMA KÕIGE MUGAVAMA JA SUUREMA VOODIGA. Terve korter oli reaalselt sissekolimiseks nii valmis et kohe oli: igal pool riiulitel palju ingliskeelseid raamatuid, ajakirju, mängukaardid, miljon köögis vajalikku asja (alustades lusikatest ja lõpetades erinevates suurustes pottide ja pannidega). Ma poleks eluski 300 euro eest seda oodanud! Lisaks oli see korter rannast ja kesklinnast vaid umbes 1 km kui sedagi. Korteris oli ka tasuta hea wifi ja tasuta parkimine. Aastaringne bassein ka, mis meie ajal oli suures remondis. Kasutada oli võimalik basseini, mis tegelikult kuulus muule korterite kompleksile, aga oli remondisoleva kõrval.

   Meie terrass. Selle pildi tegime esimesel hommikul, kui peale stressirohket korteri otsimist saime ärgata soojas õhus, päikeselise ilmaga. Mis stress? Pole ju võimalik! 

 Silt, mis Elmarile jäetud oli. Nii armas!

Ühel õhtul kutsusima sõpsid meie õhtustama - sellest naljakast prooviüritusest saate lugeda toidu peatüki all, hihi! 

 Sellised plaaditud teed olid korterite vahel

Köögi laual saabudes - minu arust väga armas. Veini me küll ei joo ega joonud ka seda, aga mõte on ilus. Ei pea alati olema hotellivoodil saunalinadest meisterdatud luiged või puuviljavaagen, eksole. 

ANDREASE JA MARIE HOTELL

Kuna selleks ajaks, kui me endale reisikaaslased saime, oli meie korterid kõik juba välja bronnitud, pidid Marie ja Andreas endale muu koha valima. Tagantjärele oli selline lahendus päris hea, sest nii ei saa tekkida seda, et oleme 7 päeva ninapidi koos ja tekiksid kergesti arusaamatused või tüdimus.. Meie hotellid olid umbes 2km üksteisest.. täpselt selline mõnus jalutuskäik. Järgmisel korral aga siiski oleks natukene väiksem vahemaa mugavam. 

Valituks osutus neil Blue Sea Apartamentos Costa Teguise Beach. Hind oli meie omaga võtteldes krõbedam - 500 EUR nädalaks. Samal ajal, kui meie meeleheitlikult oma korterit otsisime, hakkasime saama ka Marielt ja Andreaselt pilte ja videosid nende apartmendist. Seis oli pehmelt öeldes halb! Väga inetu ja vana mööbel, rõdu uks ei käinud lukku, kapid seest räpased, välisuksel sissemurdmise jäljed, kapis putukamürk (ehk siis ka putukad kuskil..), toad ka üldiselt räpased, voodipesu alla arvestuse (nagu ööbiks laagris kämpingus), tuba külm ja niiske. Viiesaja euro eest on seda natukene liiga palju, mis ei vastanud väljareklaamitud tubadele. Kuna vastuvõtus osati inglise keelt minimaalselt, kirjutasime juba minu hispaania sõbrale, et ta tõlgiks nende mure hispaania keelde.. nii saaksid nad vähemalt aru, mida kaks eestlast keset ööd neile kurtmas käivad. 

Õnneks oli hommik õhtust targem. Uus töötaja, kes inglise keelt oskas. Lahendati asi nii, et küsiti 60 € juurde ja anti tase kõrgem tuba. Neil oli nüüd vann! Siiski imestan, et nii suure raha eest üldse selline inetu, räpane ja ebaturvaline korter välja antakse.. Lõpp-kokkuvõttes said nad KÕIK HINNAS hotelli 560 EUR eest. Asukoht oli super, täpselt rannas ja linna keskuses, hoov samamoodi ilus ja suure basseiniga. 

 Enmus "vigu" on videos. Need kaks pilti olid ainukesed, mis vanast toast olid. 

Uuem ja parem!

Vaade rõdult

SÜNNIPÄEVAHOTELL

Viimase päeva ehks Elmari sünnipäeva päeva tahtsin talle üllatuseks veeta kuskil uhkes hotellis. Broneerisin algselt saarel ainsasse 'pilvelõhkujasse' (lennukis olev mees rääkis, et see on ainuke, kuna saares tehti mingi seadus, mis ei luba kõrgeid hooneid ehitada) toa.. siis leidsin samas hotellis soodupakkumise ja tühistasin poole kallima bronni.. ja samal ajal oli ostetud ära viimane soodupakkumise tuba. Olin ilma. Ka see kallim variant oli siis juba läinud. Kõik oli reaalselt minutite mäng. Kes viimane, see... mitte hapupiimane vaid otsib lihtsalt uue koha. Valikuks osutus Hotell Diamar, mis asus algsest valikust 100m eemal rannas.

See oli juba selline tavalisem hotell saare pealinnas. Ilus, superlaheda vaate ja vanniga. Kui me kell 2 päeval saime check-ini ära teha, siis esimese asjana läks Elmar vanni.. ja siis kohe mina ka! Meie lemmikasi, kuna praegusesse kodusse kolimisest saati pole meil enam vanni.
Hommikusöök jättis minu arvates selles hotellis natukene soovida.. vähemalt kui ma võrdleksin seda Kreeta reisil olnud hotelli hommikusöögiga. Aga vähemalt midagigi.
See hotell maksis 80 EUR öö ja tagantjärele mõeldes oli see hind vist tingitud pigem sellest, et asus pealinnas ja nii rannas kui veel miski rannas asuda saab. Teise hotelli mõte oli ka see, mis mul jub augustus tuli.. kui sellest vaimustusest üle sain, et saanud enam Cherryt viimaseks päevaks pikendada. Kogemus jälle huvitav, hea, teistsugune, aga järgmisel reisil ma ei kavatse vahepeal hotelli vahetama hakata. Elmar arvas sama.

 Tundub päris ideaalne olla keset detsembrit oma sünnipäeval soojal maal, nautida imelise vaatega sooja ilma. Elmar küll ütles, et mingit sünnipäevatunnet polnud, kuna on harjunud sel päeval tavaliselt paksu jopet kandma ja kodus lund rookima, haha.

 Kui päeval oli vesi täiesti rannas, siis öösel taandus vesi nii palju, et kogu ala oli muda ja kivi.. ja nii igal pool saarel. Mõtlesin alati, et Elmar ja Andreas ajavad imelikku juttu, aga viimasel õhtul sain aru, et nii ongi.:D

 Kõnnitee meie hotelli ees ja pildil see saare ainukene kõrge ehitis - luksushotell. Sinna maksis öö 140 eur umbes koos hommikusöögiga. 

HOTELL RIIAS
Kuna reisi lõpus jõudsime Riiga tagasi hilisõhtul ja olime terve päeva lennanud, pidasime parimaks olla üks öö kuskil Riia hotellis, et hommikul puhanuna 4tunnise autosõidu ette võtta. Ei tahtnud, et keegi meist peaks unisena talviste teeoludega sõitma. Lõime Bookingusse sisse Riia lennujaama ja kohe tuli valikusse Rixwell Elefant Hotell, viis tärni ja puha. Hind oli 40 EUR tuba koos hommikusöögiga.

Kohale jõudes, vau, nii ilus hotell! Auto saime 10 EUR eest maja alla kinnisesse parklasse parkida (sai valida ka odavama võimaluse õue parklasse või tasuta kuskile kõrvaltänavale). Valvelaua töötajad olid no nii sõbralikud ja toredad inimesed, millised võiksidki teenindajad olla. Kuna neil oli sel hetkel vabu tube, saime mõlemad sama raha eest luksuslikemasse tubadesse. Tuba ja vannituba olid tõesti imeilusad!

Hommikul ärkasime juba enne seitset, et jõuaks hommikusöögi alguse ajaks kohe sööma ja Eesti poole vurama asuda. Toit oli AMAZING! Sellest räägin natuke allpool täpsemalt.

SÖÖMINE

(Ma olen seda postitust juba pea poolteist tundi kirjutanud. Nüüd meenus, et peaks lõunasööki minema tegema, hihi. Singi-peekoni pasta, njam! Muideks, proovige gluteenivaba pastat - tevislikum kui nisujahumakaronid, aga maitsevad miljrd korda paremini kui täisteramakaronid!)

Söömisega võiks ju alustada täitsa algusest - Riia. Kuna oma teekonda Jaanist alustasime juba 4-5 ajal hommikul, siis Riias käisime tanklas ja võtsime oma esimesed söögid. Riia lennujaamas sõime ka. Poisid sõid überkalleid pastasid ja meie Mariega võtsime kuskilt putkast salatit ja šokolaadimuhvini. Berliinis oli meil aega, et minna lennujaamast välja ja sealsamas kõrval oli kohe üks vägagi saksapärane söögikoht. Tunuds, nagu oleks Kirgede Tormi sattunud, haha. Menüüd olid veidralt arusaadavad ja lõpuks me siis lihtsalt võtsime... midagi.. burksi ja friikaid.. ja see, mis me sealt saime, oli pehmelt öeldes julm! Sealne burger on meie mõistes NELI burgerit. Kaheksa suurt saia, neli megapaksu ja suurt lihatükki seal vahel koos salatiga. Vau! Panen pildi ka. Mina ei jõudnud vist isegi seda ühte burgeripoolt ära süüa ja nosisin pigem oma friikaid. Aga milleks siis 194cm Elmar on, tema jõudis minu omad KA ära süüa, haha. 

Lennureiside jooksul ostsime snäkke ka lennukitelt, kui nälg tahtis silmanägemist ära võtta.. valisime lennukite kataloogidest välja ka soojad toidud, aga iga valiku peale vabandati ja öelda, et "seda meil täna kahjuks pole..." Nojah, palusime siis küpsisepulgad nussaga.:D 

Lanzarotel väljas süües kallis ei olnud. Pigem siuke täiesti tavaline. Enamasti käisime väljas õhtust söömas. Vahepeal ka öösel, haha. Enamasti tellisime ebatervislikku toitu, aga sorry not sorry, leidsime näiteks ühe superhea pitsakoha! Käisime seal isegi rohkem kui korra. 

Teisel õhtul saarel mõtlesime Elmariga kutsuda Marie ja Andrease endale külla, teha õhtusöök ise ja nautida lihtsalt rahulikult head seltskonda. Menüüs oli koorene kanapasta - klassika! Esiteks üritasime leida poest nisujahumakaronidest tervislikumat varianti.. oli vist ainult täisteravalik. Kuna see on pehmelt öelded mulla maitsega, võtsime siiski kõige tavalisemas. Hind oli nendel kallim kui Eestis oleks olnud, aga täpselt kahjuks ei mäleta. Kana korvis, salatimaterjal korvis, otsisime veel mingit koorevalikut. Aga just seda seal polnud. Üldse oli piimatoodete valik pigem kesine ja hinnad kõrged. Lõpuks leidsime kuskilt alumiselt riiulilt kookospiima ja mõtlesin, et noh, ainuke asi, mida saaks koore asemel kasutada. 

Koju jõudes ja kokkama hakates selgus muidugi sada takistavat asja - meil polnud grammigi õli (ostsime selle siis järgminel päeval ega kasutanud kordagi ja jätsime selle sinna majja lihtsalt), meil polnud grammigi soola või muid maitseaineid, kookospiim on nii halvaks läinud kui selline asi minna saab.:D Ühesõnaga hea õhtusöök oli juba eos mitte nii hea.:D Õnneks oli seltskond hea ja külmkapis ürtidega toorjuust, mida kaste asemel makaronide vahele surusime, et toit kurku kinni ei jääks.:D 

Viimasel õhtul, nagu ma juba mainisin, jäime ööseks Riia hotelli. Seal hinns oli ka hommikusöök, mis oli ausaltöeldes IMELINE! Seal oli tõesti nii palju ja nii hea valik, et kui poleks endale lubanud peale reisi jälle tervislikuma valiku ja koguse juurde jääda, oleksin ma vist tänase päevani seal ja ajaksin endale minisõõrikuid ja igast muud njammikat asja sisse.:D

 Viimasel õhtul käisime Elmariga väljas söömas. Tellisin Küüslaugu-tšilli krevetid. Njam! Ja hiigel õliplekk uutel teksadel garanteeritud!:D Sellepärast siis issi ongi terve elu rääkinud, et uusi asju ei tohi niisama kohe kanda, vaid peab hoidma.:D 

Õnneks sain kodus sapiseebiga pleki maha. Uus sõber.. varasemalt poleks kuidagi osanud seda plekki välja saada. 

 Minu väga suured lemmikud on need toored lihaviilud. Reaalselt võiksin neid karpide viisis süüa. Eestis kahjuks valik väiksem ja palju kallim. Jaanuari alguses sain just paki on Hispaania sõbralt, kes mulle ühe paki seda liha saatis, hihi.:D

minisõõrikud Riia hotellis

Tegin reisi jooksul meeletult palju pilte ja videosid ja olen kokku pannud lausa 12minutilise pika video! Kuna ma ei taha taustaks jälle panna seda iMovie appi tüütut muusikat, mis aina korduma hakkab, pole video veel valmis.. ma lihtsalt ei saa kuidagi seda muusikat videole taha.. Kui keegi arvab, et saab minu .MOV faili muusikaga aidata, siis kirjuta! 

Igatahes selleks korraks on kõik! Sai küllaga nii juttu kui pilte. Järgmises osas kirjutan veel hindadest, meie rendiautost ja muidugi vaatamisväärsustest ja sellest, mida me nädal aega ikkagi siis tegime.. kas käisime kuskil kohalikul peol? Mida huvitavat meile kohalik taksojuht rääkis JA NII EDASI! Siis saan teile loodetavasti ka seda vidot näidata. Ootan isegi!