31. detsember - head aega, 2018!

See on ausõna juba mitu head kuud mu absoluutne lemmiklaul! 

Umbes aasta tagasi istusin ma täpselt siin samas - oma üürikorteri diivanil pleedide vahel ning panin kirja oma 2018 aasta lubadused. Kirja sai neid täpselt 18 ja ma olin nii elevil ja täis teotahet neid kõiki täitma. Ma olen alati selline inimene olnud, keda võiks motiveerida selline mõte nagu "uus aasta - uus mina; puhas lehekülg; uued tuuled; uued harjumused; UUS KÕIK".. seega täna oma lubadustele tagasi vaadates (ma riputasin need küll magamistoa seinale, kuid aasta jooksul sellele lehele rohkem tähelepanu ei pööranud kui ehk mõnel korral..) leian, et 18 lubadusest olen täitnud endalegi teadmata umbes 12.

Eelmine aasta jõuludeks sain ma tegudekalendri, kus igal päeval on kirjas tegevus, mida teha. Üheks lubaduseks oli mul see, et teen kaasa VÄHEMALT pooled teod, ehk siis VÄHEMALT 182 tegu. Selle lubadusega juhtus nii, et kui esimesed kaks kuud tegin ma vist enamus teod kaasa: käisin rabas, saatsin sõbrale postkaardi, vaatasin head filmi, lõõgastusin vannis (milleks ma läksin veel eraldi SPAsse, kuna vanni kodus ju pole, aga tegu vajas tegemist); praadisin muna, tegin kooki, naeratasin kõigile.. siis aga mäletan, et panin kalendri koristamise käigus "korraks" sahtlisse, ning avastasin selle siis pool aastat hiljem. Juba võimatu seda lubadust täita.. Veel jäi täitmata lubadus "käi vähemalt 1x kuus kinos või teatris" ja näiteks "tee iga nädal midagi elus esimest korda."

Järgmiseks aastaks ma selliseid konkreetseid eesmärke ei sea, kuid on siiski mõned teemad, mille endale sihiks sean ja tugevalt mõtetes hoian. Näiteks kavatsen ma edasi raha koguda, et võimalikult kiiresti oma kodu ostmiseks pangale sissemaksuraha olemas oleks. Veel tahaksin ma tõsisemalt fotograafiaga või piltide tegemise ja töötlusega tegelema hakata. Kavatsen end selles vallas palju harida, rohkem katsetada ja suurimas unistuses soetan ka endale ühe kaamera, millega Iphone asemel pilte tegema hakata. See on nii minu thing! Kolmandaks suurimaks eesmärgiks 2019 aastal on leida endale hea töökoht mõnes Tallinna koolis. Jaani kooli tööle tulles panin ma endale piiriks kaks aastat - et saada kogemusi esimesel aastal ja teisel aastal oma kogemusi ja mõtteid veel rohkem rakendada ja teha asja juba teadlikumalt. Kuna aga minu kodu, elukaaslane, kass ja mõnes mõttes ka süda on Tallinnas, ei taha ma enam iga nädal Järva-Jaani vahet sõita. Sellel teemal räägin ma kindlasti suvel uuesti - kuidas mul kahel esimesel aastal läks, mida ma märkasin, kuidas mulle see töö istub, mis emotsioonid ja tunded mind valdavad. Ootan isegi!

_____________

Selle aasta jõuludel tuli mul mõttesse korraldada üllatuse-jõulupakiloos ka enda blogis! Osa võttis 12 superlahedat inimest ja kogu see protsess tegi mul südame nii soojaks - eriti see, et kogu ettevõtmine tegi osalejad nii rõõmsaks ja neid tagasiside kirjasid oli lihtsalt armas lugeda!

Osalejad kirjutasid mulle oma lähima pakiautomaadi ja paar lauset enda kohta. Mina panin nad suvaliselt järjekorda ning siis sai juba igaüks endale numbri valida. Kõik läks esimese korraga hästi - keegi ei valinud iseennast ja juba saigi minna kingitust valima, pakkima ja siis enda oma ootama jääda.

"Nii põnev, mul mingi tundmatu pakk Tallinnas SmartPostis" - just see ärevus ja ootus ja teadmatus on minu arust üks selliseid asju, mis tegi ettevõtmise eriliseks. Meil kellelgi (peale minu muidugi) polnud ju õrna aimugi, kes meile kingituse teeb - kas me üldse tunneme seda inimest?

"Sain täna kingituse Päkapikk Elelt:) Meeletult armas oli tunne, kui sain teate, et mulle saabus pakk. Ele kirjutas juurde ka toreda selgitava kirja - vastates kirjas olevatele küsimustele, siis mulle väga meeldib küünlalõhn ja märkmik on samuti väga tore. Ise kinki tehes oli pisut raske. Õnneks oli abi kirjeldusest, mis teisele meeldib. Käisin mitu korda poodides vaatamas ja palju asju jäi ka silma. Lõpuks sai kink pakitud ja teele pandud ning loodan, et kingitus tegi saajale rõõmu."

- Triinu 

___________

"Ma sain 2 märkmikku, mida ma väääga tahtsin, kirjutusvahendid, magusat, ristsõnade mingisuguse kogumi ja lavendliõli, mis täiega hästi lõhnaaab! 😍"

- Vanessa

___________

"Kuna mulle meeldib teistele kinke teha, siis meeldis ka Sinu blogiloos.  Kuid 2-3 lauset kingisaaja kohta oli minu jaoks vähe, arvestades seda, et pidi tegema täiesti võõrale inimesele. kuid õnneks loosi korraldajana, olid sa abivalmis aitama mõtetega. Ise Kingisaajana  ei osanud ma midagi oodata, kuid kohe, kui paki lahti tegin olin meeldivalt üllatunud.  Kink oli justkui rusikas silmaauku."

- Marie

___________

"Nii tore ettevõtmine. Võõrale kingi tegemine on vägagi keeruline. Aga samas oli väga tore oli mõelda, mis võiks kingisaajale meeldida. Oma kinki oli väga raske oodata. Ma kartsin koguaeg, et äkki see ei jõua kohale ja läheb jõulumöllus Omnivas kaduma (andsin sulle Omniva automaadi). Aga kink oli väga tore ja jäi sellega rahule. Kink on leidnud kasutust ja on imearmas. Loodan, et järgmisel aastal võtad selle uuesti ette. Mina olen kindlasti käpp."

- Ele

___________

Blogiloos oli kindlasti minu jaoks jõuluaja üks erilisemaid asju sel aastal, sest sellega kaasnes maagiline tunne, kus sain teha kinki peaaegu võõrale ning oodata pakiautomaati kinki täiesti tundmatult. Lisaks pani loos proovile- teha kink, mis rõõmustaks, kellelegi, kelle kohta olen saanud vaid 3 lauset iseloomustust. Ootan suurima heameelega uut aastat ja loodan, et taolime loosike taas tuleb, sest kuigi lihtne on teha kinki oma heale sõbrale, keda tunned igat pidi, siis palju erilisem on seda teha tundmatule.✨

See oli AUSALT niii vinge ja need kellele rääkinud, tahavad uuel aastal ka osa võtta! Ûks naine isegi Helsingist😅

-Katrin

___________

Pildikesed, mida blogiloosis osalejad tegid ja saatsid..

     

Nüüd aga lasen ma teid hea meelega vaatama hunnikut (jõulu)pilte ja täpsemalt saate jõuludest lugeda piltide alt. Tegin ka igast selle aasta kuust eraldi ülevaate piltide näol, ehe. Seniks aga imelist vana aasta lõppu teile - täna õhtul särage, mõelge ilusaid mõtteid ja võtke uus aasta vastu parima seltskonnaga. Öeldakse ju, et kellega veedad aastavahetuse, nendega veedad ka uue aasta koos! 

Muideks, üks mu sõbranna ütles mulle, et esimesena peab head uut aastat soovima vastassoost isikule - see pidavat õnne tooma! ja just seda ma teile uude aastasse soovingi! 

   Ühel õhtul pidasime jõule Marie ja Andrease juures. Keskmisel pildil on pakutud kingitused, mis neile viisime ja viimasel pildil Sultanile tehtud pakike nende poolt. Nii armas! Esimesel pildil on üks maailma parimaid toidu-avastusi Erik Orgu kavast! Ahjulõhe kiivisalsaga! Ma poleks kunagi uskunud, et see kala ja kiivi+sidrunimahk+mesi on NII HEA kombo! Orgutajad, proovige järgi! 

   Õpetajate jõuluüritus toimus Olustvere mõisas. Väike giidijutt mõisa kohta, edasi töötoad - klaasipuhumine või keraamikatuba ja lõpetuseks lõunasöök. See koht oli nii imeilus! 

      2- Ühek päeval kodus olles mõtlesin ühe külmkapis olnud piparkoogitaina ära teha. Mõeldud ja kohe varsti ka tehtud. Koristamise ajal tulid vanemad just poest ja visksid veel kilo tainast lauale, et noh, tehku ma siis need ka ära. TEHTUD! Ma võiksin kilode kaupa toorest piparkoogitainast süüa, aga valmis kujul need mulle üldse ei maitse.. glasuur ka mitte.  3- Meie kodus peetud jõuluõhtul tegin jõulutoidud peamiselt mina ja seekord oli laual seaprae asemel valik Erik Orgu toitumiskavast - ahjukartulid tuunikalaga ja porgandiviinerid - njämm! Midagi teistsugust. 

    Ammu pole Sultanist juttu teinud. Ta on siiani täielik nunnupall ja noh, aina nunnumaks ta muutub. Jõulude ajal tõime ta endaga maale. Kuna ta on vanuselt alles nii noor, siis ajas ta kogu aeg vanemate kassi taga ja käis aga luuramas.. Matšo muidugi sellest nii vaimustuses polnud ja enamus ajast lihtsalt susises ta peale.. KUIGI oli ka neid hetki, kus nad ninad vastamisi teineteist nuusutasid ja tundusid olevat parimad sõbrad üldse! 

Küll aga on ta kuidagi muutunud. Ta on palju rahulikum ja leebem. Kui muidu oli tema lemmitegevus haarata teda paitava inimese käest ja sellega halastamatult mängida, siis nüüd juhtub seda päris vähe. Samamoodi ehk mäletate, et eelmine aasta kirjutasin, kuidas ta ainult kräunub ega lase öösel sekunditki magada.. siis enam nii pole. Ainult siis, kui temaga rääkida või ta süüa tahab, ta kräunub. 

Sülekas on ta siiani - öösel magab meiega koos voodis ja päeval nurub mitmeid kordi pai ja tuleb mulle sülle istuma.. 

  23. detsembril veetsime jõulud Elmari perega Koerus. Hommikul käis fotograaf meild pildistamas (need pildid siin minu telefoniga tehtud, fotograafi pilte pole veel saanud!) ja edasi kulges kõik nagu ikka - oodates, süües head ja paremat, mängides, kingitusi jagades ja jutustades. Superarmas päev!

  Mõned pildid kooli jõulupeost. Uskumtu, et Sven on minust juba nii palju pikem.. alles ta oli ju pisike vennakene..