16. DETSEMBER - mis toimub?

Ma vist peaksin empsilt küsima, kas ma sündisingi juba fotokas käes, või on see fototeema lihtsalt elu jooksul mulle nii külge kasvanud. Avastasin praegu jälle, et telefoni kaamera on piltidest täis ja vajaksid pääsemist ühte blogipostitusse. Mind üldse ei morjenda, et iga minu tehtud pilti taga on mu armas Iphone telefon, kuid varsti loodetavasti (varsti ehk ilmselt saja aasta pärast) soetan ma jälle üle aastate endale ühe kaamera ja võtan selle pildistamise rohkem käsile. Armastan ju seda tõesti väga palju! 

Tean, et paljud teist ootavad reisipostitust, kuid praegu peab sellega veel natuke ootama. Kirjutamisele läheb mil kindlasti mitu tundi, sest tahan teieni tuua paljut - kuidas meil hotellidega läks? Mida me tegime? Kuidas olid hinnad? Kuidas meile meeldis? Mida me soovitame või mida mitte.. ja nii edasi. Tahan, et postitusest oleks peale meeldiva lugemise ka kasu neile, kes kunagi Lanzarotet avastama minna tahavad. Soovitan ma seda teha igal juhul! Üldiselt meile meeldis, aga mina võtaks nüüd peale kahte väga lähestikust reisi eluaegse pausi sellest, palun. Ma armastan kodu, mis teha..:D Ma isegi ei kadesta, et Elmar juba vähem kui ühe kuu pärast pika lennureisi ette peab võtma ja Eestist pikemaks ajaks eemale minema.

   1 ja 2 - Ellu kinkis mulle sellise vahva karbikese, mille sees on 30 teemat, mida pildistada ja siis Instagrami üles laadida. See on nii minulik kink ja ma armastan seda! Kui kedagi veel selline asi huvitab, siis Rahva Raamatust on see pärit ja seal oli ka näiteks 30 päeva väljakutse trenni- ja ka enese armastamise teemal. Arvan, et nii mõnelegi pakub huvi.   3- Eelmisel aastal kinkis Ellu mulle karbitäie ümbrikuid ja kingitusi, mida ma terve selle aasta jooksul igal kuul avada sain. Kindlasti maailma lahedaim kingitus üldse. JA JUBA LÄBI! Ma vannun, et alles eile oli 2017 detsember kui ma selle kingituse kätte sain...

    Ellu käis mul sel nädalavahetusel külas ning käisime mõlemad esimest korda ka Tallinn T1 kaubanduskeskuses. Poodide suhtes ma midagi suurt arvata ei oska, aga toidukohtade valik tundus lahe. Astusime ühte neist sisse ning sõime lõhefileed šampanjakastmes. VIIS KEELE ALLA! Tõesti oli imeline! Seal oli ka selline naljakas vahejuhtum, et kui üks noormees meie käest siis küsima tuli, kas me oleme valmis tellima, me polnud. "Aga on muid küsiMUSI?" Meie eituse peale muigas kavalalt, et "Aga musi võib alati küsida..." ja kui keegi siis midagi öelda ei osanud peale muigamise, saatis ta hoopis ühe teise teenindaja meie lauda teenindama, hihihi. 

   Täna käisime Kadriorus Katharinenthalist lõunatamas ja edasi jalutasime lauluväljaku jõululaadale, kus Ellu ema töötas. 

    2- Ühel päeval käisin oma lemmiku juuksuri Anna-Liina juures ja minu arvates on nii armas, kui salongides või kus iganes mujal, mis pole inimese kodu, on jõuludel armsasti kaunistatud. Teeb seest nii soojaks minusuguse jõuluhullu.  3- Ühel päeval käisin ka Elmari venna lapsi hoidmas. Mis nii viga lapsehoidja olla, kui mõlemad terve selle aja magasid, hihi. 

   2- Minu ja Sultani igahommikune tegevus - koos advendikalendri avamine. Ta on alati minuga koos ja üritab siis kõik karbid läbi närida ja asjad mu käest ära süüa. 

   Paar nädalat tagasi saime sõbrannadega kokku ja tegime ühe öaheda vuntsipeo. 

Ja nüüd kolm pilti eelvaateks reisipostitusse, kui selle kirjutamise jaoks aega leian. Pilte on palju ja juttu samuti! 

Järgmise postituseni!