Minu üks suuri unistusi on..

Kuna Elmar oli täna mitu tundi kauem tööl kui tavaliselt, oli mul aega terve õhtu läpakas istuda ja mitu tundi ühte ja sedasama blogi lugeda ja avastada. Olen Meie Käopesa blogi Facebookis juba ammu jälginud, aga ühtegi postitust vist päriselt lugenud polnudki. Noh, nüüd sai see viga igatahes parandatud. Jah, viga, sest see blogi meeldib mulle hullupööra. Esimesed postitused, mis mind köitsid ja mis ridu ma hoolega lugesin, olid nende uue kodu lood. Miks? Sest see on üks minu nii suurtest unistustest!

Jah, kuigi ma olen alles(?) 22aastane, siis ei jõua ma lihtsalt ära oodata, et saaksime Elmariga endale päris oma kodukese soetada. Ideaalis on päris mitu kujutluspilti: suur ja valgusküllane, oma pisike aiakene, suured aknad, asukoht pisut linnast väljas kuid siiski siin Tallinna kandis. Kui ideaalis tahaksime muidugi uut maja, kus saame kõik ise kujundada ja oma meelejärele teha, siis ei mata me vähemalt praegu maha ka mõne mitte-nii-uue kodu ostmise ja selle ümbertegemise. Naljakas, kuidas ma läheksin juba homne päev panka, et laenu taodelda.. aga ma tean, et selleks pole niipea veel võimalust.
Esiteks peab koguma (mida me juba ka vaikselt teeme!) siisemaksuks kenakese summa, sest tagatist meil pole. Teiseks ei käi me mõlemad täiskohaga tööl (minul kaks erinevat poolikut kohta, aga mitte seda ühte ja kindlat pikaajalist) ja kolmandaks peab ju laenu taotlemiseks olema kindel töökoht vähemalt kuus kuud olnud (Elmar alles sai kooli praktikalt "päris tööle").
Kõige suurem murekoht ja aja võtja on kindlasti see mitmetuhandeeurone sissemakse. Kuna me mõlemad oleme kõige kohutavamad kogujad (mina näiteks armastan KÕIKE OSTA! Vahet pole mida, peaasi, et midagigi). Aga peab ju vaeva nägema asjade kallal, mida sa väga tahad? Igatahes oleme me ideaalis pannud ajalimiidiks kaks aastat, peale mida võiks juba tõsisema pilguga kinnisvaraturgu vaatama hakata. Ei jõua ära oodata!

Mitu korda olen mõelnud, et eriti vahva oleks proovida Naabrist Parema saatesse saada. Ma kujutan ette, kui vahva ja samas raske see teekond oleks. Kuna me aga oleme ehituse ja tegelikult ka sisekujundamise alal täielikud ignorandid, siis ma ei kujuta ette, kuidas ja kas me saaksime hakkata. Okei, Elmar ilmselt ehituse poolest midagi ikka oskaks.
Mulle näiteks meeldib stiililt just selline puhas ja minimalistlik valge, mida sel hooajal kohtunike poolt just taevani ei kiidetud. Tundub, et sellise unistusega poleks meil niivõinaa mõtet selle saate poole piiludagi.

Kuna minu tutvusringkond on enam vähem sellises vanuses, et enamus käivad alles ülikoolides, siis puudub ka see tuttava kogemuse kõrvalt vaatamine, et kuidas nende kogu kodu ostmise saaga käib. Niipalju, kui erinevatelt sugulastelt uurinud olen, kes sellega rinda pistnud on, tundub kõik väga keeruline.. eriti kogu paberimajandus.
Kui mõnel lugejal on oma lugu rääkida, siis kuulaksin hea meelega. Või teate veel mõnda blogi, kus selleteemalisi postitusi leiaks? Ootan huviga!

Sellegi poolest on see üks minu ja meie suurimaid unistusi. Oi kuidas ma ootan seda esimest PÄRIS soolaleivapidu oma lemmikinimestega meie oma päris kodus. See saab kindlasti vahva olema. Kunagi tulevikus!
Järgmine kord juba teistest unistustest!