21 märts - mis kahe kuu jooksul toimunud on?
Üks minu õpilastest rääkis mulle mõni kuu tagasi, et ta hakkas ka blogi pidama ja tahtis, et ma ka pilgu peale viskaksin. Muidugi tegin seda. Oma esimesse postitusse oli ta kirjutanud, et sai inspiratsiooni oma õpetaja blogist ja pani lingi ka. Sel hetkel mõtlesin, et on kuidagi naljakas, et olen täiskasvanud inimene ja oman blogi nimega SUHKRUPRINTSESS. Olen päris pikalt ja palju mõelda, kas selle nimega midagi ette võtta või jätta see nii ka edaspidiseks. Minu jaoks on saanud see nimi kuidagi nagu omaette sõnaks ja selle kuulmisel või lugemisel ei teki mul enam seda lapselikku tunnet, mille pärast ma selle kaheksa aastat tagasi endale blogi nimeks valisin. Mis teie arvate? Maris Kurvits või Suhkruprintsess?
Praegu huvi pärast kerisin oma postitustega täiesti algusesse, et näha, mida tarka ma siis esimeses postituses kirjutasin. Tegin oma blogi 20. juunil 2010. VAU, kaheksa aastat! Tegin selle blogikese juba 14aastasena, lahe! Esimeses postituse kirja pandud read olid umbes sellised: "Hei, ma proovin siis jälle blogi pidama hakata. Ei tea, kas sellest midagi välja ka tuleb, või unustan siia postitada. Eks näis." Kes oleks arvanud, et kaheksa aasta pärast on see koht veel täiesti elus. Mitte küll nii aktiivne kui gümnaasiumi-põhikooli ajal, aga siiski olemas!
Nüüd oleks vist lõpuks aeg ka rääkida natuke oma Inglismaal käimisest. Sellest on juba poolteist kuud möödas, vauu! Mulle tundub, et alles mõni päev tagasi ootasin põnevusega lennukile minemist. Aga eks kõik head ja toredad asjad mööduvadki kiiresti.
Esiteks tundus see reis nagu oleks käinud soojal maal - null lund ja kuni 12 plusskraadi. Eestis oli ju sel hetkel täielik talv - paks lumi ja oi kui palju miinuskraade. Nii mõnus oli vahelduseks päikest nautida. Seda natukestki.
Käisime ja tegime päris palju: ahvide pargis, New Forest looduskaitsealal, Bournemouthi avastamas nii kesklinnas kui mere ääres, erinevates linnakestes veel (nimesid kahjuks enam ei mäletagi) ja kaheks päevaks jõudsime Londonisse ka. Londonis oli minu must-go turistikas London Eye. Vaatamata sombusele ja pilvisele ilmale oli ikka tore lõpuks ometi see linnuke tõmmata, et olen seal ära käinud. Käisime veel London Aquariumis ja Oxford Streetil. Pole kunagi ühe poe riietuskabiinide järjekorras tund aega seisnud - Primarki võlud!
Ühel Londoni päevadest tegi Sille meile väikese üllatuse ka. Nimelt viis ta meid ühte pealtnäha tavalisse pisikesse koogikohvikusse. Pidime istet võtma ja natuke ootama. Meie Elluga muidugi olime nii ärevil, et no mis üllatus see siis nüüd on. Lõpuks tuli üks teenindaja ja käskis meil tema järgi minna. Läksime leti tagant trepist alla ja see, mis sea oli, oli ülituus! Nimelt oli maaalune tuba kaunistatud nagu Aladdini koobas - muinasjutuline! See oli tõesti nii kaunis! Me kolmekesi oleme juba titest saati olnud suured Disney multikate fännid, mistõttu oli see tõesti nii armas ja tore üllatus.
Joogiks saime valida kannukese teed ja pokaali šampust. Snäkke oli kaheksat erinevat sorti - nii soolaseid kui magusaid - igale ühele üks tükk kõigist ning iga ampsuke oli teemakohane. Nii vahva!
Joogiks saime valida kannukese teed ja pokaali šampust. Snäkke oli kaheksat erinevat sorti - nii soolaseid kui magusaid - igale ühele üks tükk kõigist ning iga ampsuke oli teemakohane. Nii vahva!
Ja nagu ikka - kui kevad saabub, hakkab Maris heietama, kui väga ta seda aega armastab. Ja nii on see siiani. Ma ei jõua ära oodata oma sünnipäeva, et teieni tuua üks väga avameelne blogipostitus. Tänase pika jalutuskäigu ajal mõtlesin, mida täpselt ja kui palju kirjutada oleks okei. Kuigi mulle tundub, et ma olen alati üsna avameelne olnud, siis siiski pigem mitte. Mis ja teen ja kus ma käin ei ole seda nii väga.
Kui aga kõik hästi läheb, siis juba kahe kuu pärast avaldan ma oma mõtted ja tunded ühe väga isikliku teema suhtes. Elame-näeme!
Kui aga kõik hästi läheb, siis juba kahe kuu pärast avaldan ma oma mõtted ja tunded ühe väga isikliku teema suhtes. Elame-näeme!
Kui te tahaksite postitusi tihedamini kui kord kuu-kahe jooksul, võite mulle julgesti kirjutada ja pakkuda teemasid, mis huvitaksid või oleks niisama tore lugeda. Üleüldse võite mulle ka niisama tagasiside mõttes kirjutada.Oleks tore teada, kes siia lehele tee leiab ja seda päriselt ka läbi loeb ja vaatab. Selle näitamiseks võite ka Facebookis jagatud lingile like või emotsiooni visata! Jään ootama!
Nüüd aga PALJU pilte!
1- Inglismaal on reaalselt kõik majad samamsugused, nagu filmides. 3- Eestis pole ma kuskil sellist jäätisekohvikut veel näinud, kus oleks meeletult palju maitseid ja erinevaid võimalusi suurteks ilusateks jäätisekokteilideks. Reaalsus oli aga see, et kogu hunnikust jõudsin mina näiteks süüa ära vaiks kaks jäätisepalli.
New Forest looduskaitseala - üks ilusamaid kohti, mida ma näinud olen. Ilus loodus, ilus maastik ja vabad metsikud hobused.
Sultanil läheb ka hästi. Ta on tõeline nunnupall. Praegugi on minu kõrval kerab ja nurrub armsasti. 3- Siis kui väga tahaks kassiga pilti teha, aga see polnud vist see päev.
1- Kuna saime Elmariga kingituseks Klassikokkutuleku esilinastuse piletid ja peale seda polnud mul kuidagi võimalik maale saada, viis Elmar mind peale kino ise ära. Aga kuna oli sõbrapäev ja kell oli maale jõudes hiline, otsustasime Elmari vanematele üllatuse teha. Ostsime väikese kingituse ja tegime plakati. Plakati panime teipidega kuuri uksele, et nad selle hommikul autot võtma minnes märkaksid. Kingituse panime kuuri, mille nad peale plakati lugemist üles leiavad. Sellised armsad üllatused on täpselt minu tassike teed teha! 3- Ühel päeval mõtlesin teha väikese üllatuse ka oma kolleegidele õpetajate tuppa. Küpsetasin oma kuulsa ja ülihea šokolaadikoogi ja viisin selle siis enne tunde lauale koos sildikesega "Hea kolleeg! Võta üks koogike, naerata ja mine anna oma elu parim tund!" Sellised pisikesed asjad muudavad argipäeva kohe kindlasti sada korda päikeselisemaks.
Hea hommikusöök, aeg perega ja õhtune lebotamine - mida veel taha ühelt vabalt päevalt.
1- Ma olen nii meeletult õnnelik, et meie armas Ülle võttis mu palveid kuulda ja otsustas kooli töötajatele tantsutrenni andma hakata. Esimene esinemine on seljataga ja juba varsti järgmine. Superlahe! Olingi tantsimist juba liiga kaua igatsenud. 2- Käisime Katriniga suusatamas. Ei mäletanudki, kui mitte-fänn ma sellel olin. Siiski võiks ju aastas vähemalt korra seda trenni ka teha, äkki hakkan armastama, hihi? 3- Umbes kuu tagasi otsustasin et uuesti lepinguga siduda Lennujaamaga. Nüüd siis kokana! Siiani on mul ainult häid sõnu öelda - mulle nii väga meeldib! Üks suurimaid põhjuseid sellise valiku tegemisel oli unistus oma kodus. Teadagi, et laenu saades peab olema endal kindel protsent sissemaksuks olemas. Millal siis veel seda raha koguma hakata kui mitte nüüd.
1- Proovisin täna hommikul Erik Orgu kavast pannkooke sooja õuna kastmega. See lõhn, mis tuba täitis, oli imeline. Siiski pean jääma arvamuse juurde, et kook on hea mõne tummisema kattega. Täpselt nagu mulle meeldiks palju rohkem õunakook õunteta! 2- Kutsusime sõbrad EV100 aastapäeval külla ja katsime ilusa laua meie riigi lipukestega. 3- Kuna kodus mul ahju pole, siis tegime esmaspäeval tööl teise kokaga Erik Orgu šokolaadibrowniet. NII HEA!
Olen oma õpilaste motiveerimiseks välja mõelnud karikamängu. Igal reedel jagan tubli käitumise eest tunnis kleepsukesi karikasse. Iga veerandi võitja saab auhinnaks minu šokolaadikoogi, mida ka eespool mainisin. Selle veerandi võitjad olid kuuendikud. Wohooo, tublid!
Ilusat kevadet!
Comments
Post a Comment