20 December 2017

Kuidas täpsemalt sündis Elmari 20. sünnipäeva üllatuspidu!?

Kes vana asja meelde tuletab, siis miskit temaga juhtub, eksole. Aga et mitte lasta veel kauem aega mööda minna ühest supertoredast üritusest, siis panen selle nüüd lõpuks üsna detailselt kirja!

Kui ma õigesti mäletan, siis umbes septembris hakkasin ma mõtlema Elmari sünnipäevale. Ma täpselt ei teagi, miks juba, aga see oli esimene kord, kui ma mõtesin, et äkki üllatuspidu? Rääkisin kahele sõbrannale, vanematele.. kuna aega oli lausa rohkem kui kolm kuud, siis väga suurt reaktsiooni ma veel ei saanud. Plaan jäigi mulle umbes veel üheks kuuks kuskile tagaplaanile, kuniks saabus oktoober. Oktoobri alguses oli kindel - ma pean selle ära tegema. Rääkisin veel mõnele inimesele, kellega Elmar rohkem suhtleb - aina enam hakkas tulema positiivset tagasisidet ja heakskiitu. No teeme siis ära!

PEOKÜLALISED
Esimene asi, millele ma mõtlema hakkasin, oli külaliste nimekiri. Keda siis kutsuda? Kuna Elmaril on nii palju sõpru ja tuttavaid, olin juba valmis selleks, et nimekiri ei tule just lühike. Olemaks aga kindel, et keegi mul kahe silma vahele ei jää, võtsin ühendust Elmari ühe parima sõbraga. Koos me siis arutasime (kui Elmar tööl oli, haha, see oli ainuke võimalus!), keda oleks õige kutsuda. Valiku tegime selle järgi, et kellega Elmar suhtleb rohkem kui see, et paar korda aastas näevad, küsitakse kuidas läheb ja kõik. Nimekirja sai kokku umbes 40 inimest ja siis oli aeg saata kutsed!

KÜLALISED LINNAST
Pidu ei saa ju nautida täiel rinnal, kui tead, et öösel peab Tallinna poole tagasi kihutama. Pealegi unisena sõita üldse ei tohigi! Otsustatud - neljale linnakale võtsime ööseks Järva-Jaani Naabriplika hostelis toad.

PEOKOHT
Esimesena muidugi mõtlesin läbi kõik võimalused Koerus ja selle ümber, sest enamus külalisi oli just sealt pärit. Üks oli kas liiga väike, teine liiga suur ja kolmas liiga inetu. Mõtlesin läbi kõik kohad Järva-Jaanis.. sobivat ei tundunud olevat. Kolmandaks liikusid mõtted kuskile Koeru ja Jaani vahepeale - KARINU! Jackpot! Polnud ei pikk maa Jaanist ega Koerust, suur saal, ilus pealekauba. Köök oli kohapeal. Valitud ja 8. detsembriks kinni pandud! Sellega tegeles mu emps.

KUIDAS KUTSUDA SÕPRU ILMA, ET ELMAR KOGEMATA KUTSET NÄEKS?
Selge oli see, et kutsed kui sellised saadan ma Facebookis. Kas aga tega salajane üritus või saata iga kutse eraldi postkasti?! Üks sõbranna juhtis mu tähelepanu sellele, et salajane üritus, kuhu on kutsutud 40 inimest, võib kogemata siiski Elmarini jõuda. Näiteks kui lihtsalt Facebookis kerida ja satub pealehele just ürituse mõni uudis või postitus.. samamoodi võis see juhtuda kelleega iganes Elmar tihedamalt suhtleb. Jäi ära! Otustasin saata kutsed igale inimesele eraldi Facebooki postkasti.

KUTSED
Jah, ma saatsin külalistele täpselt kaks informatiivset kirja/kutset.
Esimese saatsin 1 kuu enne sünnipäeva. Lisasin sinna kogu informatsiooni ja seletasin täpselt lahti. Mis toimub? Kus toimub? Kuidas peokohta saab? Mis siis saab, kui transporti pole? Mida sünnipäevalauale panen? Mis kingitus võiks olla? Kellega uudist jagada ja mitte jne.
Teise kutse satsin nädal enne pidu. Esiteks oli eesmärk see, et tuletada meelde. Kuna üritust kui sellist ma ei teinud, siis kuu aega võis olla liiga pikk aeg, et 100% kindlalt meeles oleks. Rääkisin veel üle mõned täpsustavad asjaolud, mis vahepeal selgunud olid. Näiteks see, et autod parkida kindlasti maja taha, et Elmar tulles neid ei näeks.

POESKÄIGUD 
Asju hakkasin vaikselt ostma juba novembri alguses. Kui kuskil midagi vajalikku nägin - ostsin ära. Alustades joogikõrtest ja lõpetades fotoseina kaunistustega. Sööki ostsime kahel päeval - päev enne ja õigel sünnipäeva päeval. Kokku käisime vist kahe päeva jooksul poes 30 korda, haha.

KÕIGE TÄHTSAM - KUIDAS ELMARIT MITTE KAHTLUSTAMA PANNA?!
Mul oli kõik viimse detailini välja mõeldud ja planeeritud.
Elmariga rääkides sain ma teada, et ta ise midagi teha ei planeeri ja lubas siis mul mõelda, mida teha võiksime. Rääkisin, et võiks terveks nädalavahetuseks SPAsse minna. Muidugi oli Elmar nõus ja jättis kogu korralduse minu teha.
Läbi Keia sain endale ühe Rakvere SPA broneerigu aastast 2016. Kuna väike töötlus on mulle käkitegu, siis muutsin kõik andmed ära - nimed, kuupäevad, summad jne. Printisin meile mõeldud broneeringu välja, pakkisin ära ja kinkisin Elmarile. See väike skeemitamine oli mõeldud ainult selleks, et Elmar jumala eest ei saaks kahelda, et me SPAsse läheme. Niiet päriselt polnud plaanis kuidagi kurjasti seda broneeringud ära kasutada, ausõna!

ELMAR ON JU PEO PÄEVAL KUUENI TALLINNAS TÖÖL - PIDU HAKKAB 19.00! 
Pole probleemi! Kuna Elmar on praegu mu onu juures praktikal, piisas ainult ühest kõnest, et plaan paika panna. Nimelt oli onu ülesanne Elmar töölt koju saata umbes kell 5, et ta jõuaks kuueks maale. Kui tööpäev lõppenuks varem - elmarit kauem kinni hoida; kui oleks tööl kauem läinud - midagi välja mõelda, et Elmar varem ära lasta. Kõik läks nagu planeeritud ja Elmar jõudis natuke enne poolt seitset Jaani.

KUIDAS EDASI?
Kuna mina olin reedel juba neljast kodus, siis ma lihtsalt olin dressides teleka ees kuni kuueni. Kuidas ma saan elmarit seitsmeni kinni hoida, kui ma olen juba sätitud ja valmis. Mis ma ütlen, et miks me juba Rakverre sõitma hakata ei saa? Kuna mul sättimine kaua ei võta, hakkasin lõpuks pool seitse tegutsema. Jõudsingi täpselt seitsmeks valmis ja saime minema hakata..

KUIDAS ELMARI RAKVERE ASEMEL KARINU KÜLAMAJJA SAIN?
Kuna mu emps on sotsiaaltöötaja ja korraldab tihti erinevaid üritusi, oli plaan paigas. Emps helistas natuke enne seitset Elmarile, et "Maris ei võta telefoni vastu, ma räägin sulle.." See vabandus oli hea, sest päriselt ka kipub mul telefon kogu aeg hääletul olema. Igatahes rääkis emps siis Elmarile kuidas meil köögis laual on ühed võtmed, mille ta kogemata peale üritus koju haaras ja nüüd peab ruttu tagasi viima, aga ta ise ei saa. "Olete te veel kodus? Mul on ühed võtled laual, mis oleks vaja viia Karinule. Hommikul tuleb uus üritus sisse ja võtmeid on kohe vaja." Muidugi ei öelnud Elmar mu emale ära ja nii me ühes võtmete, ujukate ja SPAks pakitud riietega Karinu poole sõitsimegi.
Maja ette jõudes tundus kõik olevat plaanipärane - tuled kuskis, autod maja taha pargitud - vsjo harašo! Ütlesin siis Elmarile, et ma ei julge üksi sinna majja minna. Kõle, suur ja pime korididor. Elmar oli õnneks nõus kohe kaasa tulema. "Võta võtmed ka ikka," hõiskas ta veel enne koridori sisenemist. Liikusime koridorist ukseni, avasin ukse... ja "ÜLLLLLATUUUUUUS!!!!"


Peale pidu rääkides selgus, et tõepoolest - mitte ainuski inimene ei olnud kuidagi vihjanud, kogemata rääkinud ega välja lobisenud mitte grammigi informatsiooni peo kohta. Elmaril polnud mitte ühtegi põhjust midagi kahtlustada ja seda ta ka ei teinud. Nii suurepärane! "Aga.... ise sa ju andsid mulle isegi hotelli broneeringu... agaaa....aga... kuidas?"

Ma poleks suutnud midagi sellist korraldada ilma enda ja Elmari emata, oma superlahedate sõbrannade ja peopäeval megasuureks abiks olnud enda isa, Elmari isa ja vennanaiseta! Samal päeval käisid veel Elmari sõbrad Paul ja Teve söögitegemise ja kaunistamisega aitamas.
Samamoodi suur aitäh kõigile inimestele, kes sünnipäevale kohale tulid ja Elmarile selle päeva 1000 korda imelisemaks muutsid!



No comments:

Post a Comment