26 December 2017

26. DETSEMBER - MIS JÕUL? MIS KINGITUS?

Käbi-käbi-käbi-käbi,
käbi-käbi-käbi-käbi, 
käbi-käbi-käbi-käbi, 
minu luuletus sai läbi
Ilmselt on tegu aegade parima leiuga, kui mõned tunnid enne kingutuste jagamist peab googeldama "Lühike jõululuuletus" ja siis kiiresti neli rida pähe õppima. Sel aastal aga sain jälle tunda end kindlalt, et mul see tore käbi-luuletus on.. kuniks mu vend selle enne mind ette lugeda sai.. ehk sel aastal sai pakid lunastatud toredate seikade jutustamisega õpetaja elust ja Elmariga Kaerajaani tantsides, hihi! 

Tegelikult on alati nii, et ootad midagi nii meeletult kaua aega.. nips.. läbi! Nii ka sel aastal. Nüüd ruttu-ruttu panen kirja selleaastased jõulujutukesed, et uuel aastal uue hooga edasi minna. 



Minu jõulud algasid juba nädal tagasi Tallinnas, kui Kats ja Raiks meile külla tulid ja plaanisime neljakesi natuke jutustada ja kingitusi jagada. Kuna kingitused on alati väga põnevad, siis panen kirja kah, kellele ma ise mida tegin ja mida ise ka sain. Katsile kinkisin mina kino esilinastuse pileti "Viiskümmend vabastatud varjundit" filmile. Eelmisi osasid oleme alati käinud koos vaatamas ja kolm on ju kohtuseadus! Veel meisterdasin talle umbes 300 sildikest erinevate toredate lausetega, mille saatel igat päeva imeliselt alustada! Ise sain Katsilt JOIKi 60-minutilise näohoolduse - vau! Pole kunagi varem kuskil näohoolduses käinud. Sõpsid kinkisid Elmarile "Klassikokkutulek 2" esilinastuse piletid ka, mis tähendab, et veebruaris saab juba kaks korda kinno minna. Ise nad tulevad ka, seega jälle tore õhtuke neljakesi. 

Esmaspäeval istusime paari kursakaga Hellas Hundis ja jutustasime paar tundi. Dresscode oli jõulukampsunid, aga kuna mul pole õnnestunud siiani mitte ühtegi soetada, õmblesin ma endale  jõulukarda pluusi külge. Üsna lähedal, eksole! Jällegi väga tore õhtu! 

Kolmapäeval oli kolmas jõuluistumine - Janeli ja Mariega. Kuna Janeli ja mina oleme Ülikoolilainel ja elame linnas ning Marie on supernunnu poisikese värske ema, siis on meil kõigil üsna vähe aega ja võimalusi jälle kolmekesi kokku saada ja jutustada. Sellepärast oligi jälle vahva näha ja muljetada ja muidugi ka kingitusi üle anda! Janelile kinkisin mina aktiivsusmonitori ja Mariele mõnna kampsuni ja toidukarpide hunniku. Marie kinkis mulle joogamati, mida ma nii väga tahtnud olin. Janeli sai temalt Ülemiste kinkekaardi. Janeli kinkis Mariele tema lemmikripsmeka ja riitsinusõli ja mulle Hetk Iseendale märkmiku. Kõige naljakam oli see, et ma olin endale tegelikult juba väga tuusa 2018 aasta märkmiku soetanud, aga Janeli kingitud märkminu sisu oli nii ilus ja lihtne ja puhas.. see võitis kohe mu südame. Muidugi meie seltskonna esimene beebike sai ka kingitustega üle kuhjatud. Ta on tüeline kullatükk.

Neljapäeval oli Järva-Jaani kooli jõulupidu. Panin piduriided selga, võõpasin huuled punaseks, tegin vennaga esimest korda mõlema poole nõusolekul pillti (hihihi), tegin oma karikamängu võiduklassile šokolaadikoogi ja läksingi kultuurimaja poole. Muidugi kui olin peaaegu sinna jõudnud, siis avastasin, et prillid jäid koju. Ots ringi ja koju tagasi. 
Pidu oli väga tore. Käisin mitut õhtujuhi poolt korraldatud mängi mängimas ja bändi ajal (hiljem disko ajal) olime pea terve muusika mängimise jooksul õpetajatega tantsuplatsil. Tantsimine on mul ikka nii südames, hihi! 

Reedet alustasime õpetajatega jõululõunaga Arturi šašlõkibaaris. Seltskond oli väga tore ja koht oli superkena. Et mitte pikalt negatiivsel toonil kirjutada, siis lühidalt - tellisin Armeenia salati, mis kirjelduse järgi tundus olevat isuäratav, kui oli hoopis paprikaga üle kuhjatud (paprikat ei pidanud olema sellel salatis tegelikult) ja umbes kilo majoneesiga üle kastetud, niiet sain lauda nagu ühe lumise valge hunniku.
Matemaatikaõpetaja Elega tegime pisikesed kingitused ka. Mina kinkisin talle armsad kõrvarõngad ja tema mulle purgikese siltidega, mida ma pean lugema, kui mõnel hommikul enne tööd ei tunne end nii hästi, kindlalt või vajan positiivset sõna.
Õhtu jätkus kultuurimajas jõulukontsertiga, kus mu vend elus esimest korda esines tantsimisega. Ma pole kunagi varem nii uhke olnud. Minu vend ja tantsib! Lihtsalt kirjeldamatult lahe ja hea meel! 
Peale kontserti ruttasime issiga koju, et kiirelt ette valmistada üllatus empsile. Nimelt olin ma läbi Malluka facebooki lehe võitnud empsile jõuludeks uue Samsung 8 telefoni!


Kingitus edastatud, ruttasin klassivenna poole, et oma põhikooli klassikaaslastega juttu puhuda ja muljetada. Tore, et sellisest jõulueelsest istumisest on meil juba mitmeaastane traditsioon. 
Kui kell juba järgmist päeva näitas, võtsin sõbrannad autosse ja sõitsime umbes 20km, et litsalt tantsima minna. Polegi ammu seda teinud.

Laupäevane päev möödus Koerus Elmari perega jõule tähistades. Meie kinkisime Elmari venna perele SPA kinkekaardi ja emale juuksesirgendaja. Selgus aga, et kink oli lausa nii tahetud, et isa kinkis ja sirgendaja emale. Noh, kaks on ikka parem kui üks, eksole, haha. Ise saime kuuse alt megatuusa uue panni koos viie erineva labida ja kulbiga. Kuna ise olime pannisoovi edastanud, siis läks see nii õigesse kohta. Jess! 

Pühapäeval pidasime jõule Jaanis empsipoolsete sugulastega. Meie, onu ja tädi peredega ja vanaema. Mina panin kuuse alla järgmised kingitused: Elmarile alkomeetri, issile Bauhofi kinkekaardi, empsile Hetk Iseendale motivatsiooniraamatu, vanaemale kulmupliiatsi ja vennale juuksuri kinkekaardi. Ise sain koju rösteri, mida ma juba sada aastat olen soovinud, aga ise ei ole raatsinud osta, hehe. Jõulud on ikka tore aeg küll! 

Lõpetuseks tahaksin ma rääkida sellest, kuidas me Elluga SmartPosti vahendusel kinke jagasime. Võinoh, eks see saatmine oli nagu saatmine olema peab. Mina kinkisin Ellule Buduaari kalendermärkmiku, ilusa veepudeli ja kaks suurt pakki tema lemmikteed. JA MILLE MINA VASTU SAIN!? See on kindasti nüüd minu lemmikute kinkide TOP1 koos kindla plaaniga ise järgmine aasta kellelegi samamoodi ja samasugune kingitus teha. SUPERLAHE! 
Nimelt kui omavahel arutasime, et mida jõuludeks üks ja teine sooviks, siis mina tahtsin kalendrit seinale. Seda tegude kalendrit, mis näeb ilus ja lihtne välja ning kus igal päeval on kirjas uus tegu, mida teha. Pakki kätte võttes oli see aga palju suurem ja sada korda raskem, kui see kalendrike oleks ise olnud. Okei. Avasin siis kasti ja kõige peal, enne sisu nägemist oli kaart, kus Ellu ütles, et tahtis tavalise kalendri ingituse viia kõrgemale levelile ja kingitud on hoopis järgmine. Tegude kalender, mida ma niiväga tahtsin - selle sain. Lisaks oli kastis 12 eraldi pakitud kingitust ja ümbrikku, millest igal ühel oli peal kiri, mis kuus selle avada võin. Ehk igal korral, kui on aeg kalendrilehte jälle keerata, kaasneb sellega ka üks kiri ja kingitus Ellu poolt. KAS POLE MITTE LAHE?! 

Lõppude lõpuks on ju alati tore kingitusi saada ja veel toredam neid ise otsida ja pakkida ja kinkida, aga kõige lahedam jõulude juures on see, et inimesed tulevad kokku. Pere, sugulased, sõbrannad, klassikaaslased - lemmikuim osa kohe kindlasti! 
 Vot selline nägigi välja Ellu kingituse sisu







20 December 2017

Kuidas täpsemalt sündis Elmari 20. sünnipäeva üllatuspidu!?

Kes vana asja meelde tuletab, siis miskit temaga juhtub, eksole. Aga et mitte lasta veel kauem aega mööda minna ühest supertoredast üritusest, siis panen selle nüüd lõpuks üsna detailselt kirja!

Kui ma õigesti mäletan, siis umbes septembris hakkasin ma mõtlema Elmari sünnipäevale. Ma täpselt ei teagi, miks juba, aga see oli esimene kord, kui ma mõtesin, et äkki üllatuspidu? Rääkisin kahele sõbrannale, vanematele.. kuna aega oli lausa rohkem kui kolm kuud, siis väga suurt reaktsiooni ma veel ei saanud. Plaan jäigi mulle umbes veel üheks kuuks kuskile tagaplaanile, kuniks saabus oktoober. Oktoobri alguses oli kindel - ma pean selle ära tegema. Rääkisin veel mõnele inimesele, kellega Elmar rohkem suhtleb - aina enam hakkas tulema positiivset tagasisidet ja heakskiitu. No teeme siis ära!

PEOKÜLALISED
Esimene asi, millele ma mõtlema hakkasin, oli külaliste nimekiri. Keda siis kutsuda? Kuna Elmaril on nii palju sõpru ja tuttavaid, olin juba valmis selleks, et nimekiri ei tule just lühike. Olemaks aga kindel, et keegi mul kahe silma vahele ei jää, võtsin ühendust Elmari ühe parima sõbraga. Koos me siis arutasime (kui Elmar tööl oli, haha, see oli ainuke võimalus!), keda oleks õige kutsuda. Valiku tegime selle järgi, et kellega Elmar suhtleb rohkem kui see, et paar korda aastas näevad, küsitakse kuidas läheb ja kõik. Nimekirja sai kokku umbes 40 inimest ja siis oli aeg saata kutsed!

KÜLALISED LINNAST
Pidu ei saa ju nautida täiel rinnal, kui tead, et öösel peab Tallinna poole tagasi kihutama. Pealegi unisena sõita üldse ei tohigi! Otsustatud - neljale linnakale võtsime ööseks Järva-Jaani Naabriplika hostelis toad.

PEOKOHT
Esimesena muidugi mõtlesin läbi kõik võimalused Koerus ja selle ümber, sest enamus külalisi oli just sealt pärit. Üks oli kas liiga väike, teine liiga suur ja kolmas liiga inetu. Mõtlesin läbi kõik kohad Järva-Jaanis.. sobivat ei tundunud olevat. Kolmandaks liikusid mõtted kuskile Koeru ja Jaani vahepeale - KARINU! Jackpot! Polnud ei pikk maa Jaanist ega Koerust, suur saal, ilus pealekauba. Köök oli kohapeal. Valitud ja 8. detsembriks kinni pandud! Sellega tegeles mu emps.

KUIDAS KUTSUDA SÕPRU ILMA, ET ELMAR KOGEMATA KUTSET NÄEKS?
Selge oli see, et kutsed kui sellised saadan ma Facebookis. Kas aga tega salajane üritus või saata iga kutse eraldi postkasti?! Üks sõbranna juhtis mu tähelepanu sellele, et salajane üritus, kuhu on kutsutud 40 inimest, võib kogemata siiski Elmarini jõuda. Näiteks kui lihtsalt Facebookis kerida ja satub pealehele just ürituse mõni uudis või postitus.. samamoodi võis see juhtuda kelleega iganes Elmar tihedamalt suhtleb. Jäi ära! Otustasin saata kutsed igale inimesele eraldi Facebooki postkasti.

KUTSED
Jah, ma saatsin külalistele täpselt kaks informatiivset kirja/kutset.
Esimese saatsin 1 kuu enne sünnipäeva. Lisasin sinna kogu informatsiooni ja seletasin täpselt lahti. Mis toimub? Kus toimub? Kuidas peokohta saab? Mis siis saab, kui transporti pole? Mida sünnipäevalauale panen? Mis kingitus võiks olla? Kellega uudist jagada ja mitte jne.
Teise kutse satsin nädal enne pidu. Esiteks oli eesmärk see, et tuletada meelde. Kuna üritust kui sellist ma ei teinud, siis kuu aega võis olla liiga pikk aeg, et 100% kindlalt meeles oleks. Rääkisin veel üle mõned täpsustavad asjaolud, mis vahepeal selgunud olid. Näiteks see, et autod parkida kindlasti maja taha, et Elmar tulles neid ei näeks.

POESKÄIGUD 
Asju hakkasin vaikselt ostma juba novembri alguses. Kui kuskil midagi vajalikku nägin - ostsin ära. Alustades joogikõrtest ja lõpetades fotoseina kaunistustega. Sööki ostsime kahel päeval - päev enne ja õigel sünnipäeva päeval. Kokku käisime vist kahe päeva jooksul poes 30 korda, haha.

KÕIGE TÄHTSAM - KUIDAS ELMARIT MITTE KAHTLUSTAMA PANNA?!
Mul oli kõik viimse detailini välja mõeldud ja planeeritud.
Elmariga rääkides sain ma teada, et ta ise midagi teha ei planeeri ja lubas siis mul mõelda, mida teha võiksime. Rääkisin, et võiks terveks nädalavahetuseks SPAsse minna. Muidugi oli Elmar nõus ja jättis kogu korralduse minu teha.
Läbi Keia sain endale ühe Rakvere SPA broneerigu aastast 2016. Kuna väike töötlus on mulle käkitegu, siis muutsin kõik andmed ära - nimed, kuupäevad, summad jne. Printisin meile mõeldud broneeringu välja, pakkisin ära ja kinkisin Elmarile. See väike skeemitamine oli mõeldud ainult selleks, et Elmar jumala eest ei saaks kahelda, et me SPAsse läheme. Niiet päriselt polnud plaanis kuidagi kurjasti seda broneeringud ära kasutada, ausõna!

ELMAR ON JU PEO PÄEVAL KUUENI TALLINNAS TÖÖL - PIDU HAKKAB 19.00! 
Pole probleemi! Kuna Elmar on praegu mu onu juures praktikal, piisas ainult ühest kõnest, et plaan paika panna. Nimelt oli onu ülesanne Elmar töölt koju saata umbes kell 5, et ta jõuaks kuueks maale. Kui tööpäev lõppenuks varem - elmarit kauem kinni hoida; kui oleks tööl kauem läinud - midagi välja mõelda, et Elmar varem ära lasta. Kõik läks nagu planeeritud ja Elmar jõudis natuke enne poolt seitset Jaani.

KUIDAS EDASI?
Kuna mina olin reedel juba neljast kodus, siis ma lihtsalt olin dressides teleka ees kuni kuueni. Kuidas ma saan elmarit seitsmeni kinni hoida, kui ma olen juba sätitud ja valmis. Mis ma ütlen, et miks me juba Rakverre sõitma hakata ei saa? Kuna mul sättimine kaua ei võta, hakkasin lõpuks pool seitse tegutsema. Jõudsingi täpselt seitsmeks valmis ja saime minema hakata..

KUIDAS ELMARI RAKVERE ASEMEL KARINU KÜLAMAJJA SAIN?
Kuna mu emps on sotsiaaltöötaja ja korraldab tihti erinevaid üritusi, oli plaan paigas. Emps helistas natuke enne seitset Elmarile, et "Maris ei võta telefoni vastu, ma räägin sulle.." See vabandus oli hea, sest päriselt ka kipub mul telefon kogu aeg hääletul olema. Igatahes rääkis emps siis Elmarile kuidas meil köögis laual on ühed võtmed, mille ta kogemata peale üritus koju haaras ja nüüd peab ruttu tagasi viima, aga ta ise ei saa. "Olete te veel kodus? Mul on ühed võtled laual, mis oleks vaja viia Karinule. Hommikul tuleb uus üritus sisse ja võtmeid on kohe vaja." Muidugi ei öelnud Elmar mu emale ära ja nii me ühes võtmete, ujukate ja SPAks pakitud riietega Karinu poole sõitsimegi.
Maja ette jõudes tundus kõik olevat plaanipärane - tuled kuskis, autod maja taha pargitud - vsjo harašo! Ütlesin siis Elmarile, et ma ei julge üksi sinna majja minna. Kõle, suur ja pime korididor. Elmar oli õnneks nõus kohe kaasa tulema. "Võta võtmed ka ikka," hõiskas ta veel enne koridori sisenemist. Liikusime koridorist ukseni, avasin ukse... ja "ÜLLLLLATUUUUUUS!!!!"


Peale pidu rääkides selgus, et tõepoolest - mitte ainuski inimene ei olnud kuidagi vihjanud, kogemata rääkinud ega välja lobisenud mitte grammigi informatsiooni peo kohta. Elmaril polnud mitte ühtegi põhjust midagi kahtlustada ja seda ta ka ei teinud. Nii suurepärane! "Aga.... ise sa ju andsid mulle isegi hotelli broneeringu... agaaa....aga... kuidas?"

Ma poleks suutnud midagi sellist korraldada ilma enda ja Elmari emata, oma superlahedate sõbrannade ja peopäeval megasuureks abiks olnud enda isa, Elmari isa ja vennanaiseta! Samal päeval käisid veel Elmari sõbrad Paul ja Teve söögitegemise ja kaunistamisega aitamas.
Samamoodi suur aitäh kõigile inimestele, kes sünnipäevale kohale tulid ja Elmarile selle päeva 1000 korda imelisemaks muutsid!



08 December 2017

7 PÕHJUST, MIKS MA ELMARIT ARMASTAN


Ma olen näinud väga paljudes blogides postitusi armastuse teemal. Olen juba isegi väga pikalt mõelnud teha postitust Elmari kohta. Sel korral otsustasin selleks teemaks võtta "7 põhjust, miks ma Elmarit armastan."
Kuigi selle postituse kirjutasin ma juba mitu kuud tagasi, pole grammigi miski muutunud. Kõik hea vaid süveneb ja läheb tugevamaks. Täna on ideaalne päev selle siira postituse avaldamiseks - minu armsa Elmari 20. sünnipäev!
Kuna mõlemal on täna tööpäev ja tööd on meil 100km kaugusel teineteisest, oli mul täna talle juba hommikuks mitu üllatust varuks. Näiteks peitsin ühe armsa sünnipäevakaardi peidukasse ja jätsin vihje hommikul telefoni talle.. ja veel lasin toredal kullerikesel Elmarile hommikusöögiks enne tööd viia tema lemmikuim mäkieine!
Aga nüüd asja kallale, palun!

1.TA PANEB MIND TUNDMA TÕELISE PRINTSESSINA!
Ma ei suuda vist kunagi ära imestada, kui palju heatahtlikkust, südamlikkust ja siirust ühe inimese sisse ära mahub. See peab olema igas tema keharakus ja nurgakeses, sest seda on tõesti meeletus koguses. Ta teeb iga päev ja iga hetk kõike selleks, et mul oleks võimalikult hea. See kehtib isegi kõige väiksemate asjade puhul. Alati! Näiteks võin tuua kasvõi selle, kui me oleme poes parasjagu midagi valimas - mina tahan näiteks sidrunimaitselist vett ja Elmar tavalist. Kui oleme mõlemad jõudnud kaks korda öelda, et "ei, võtame ikka selle," siis elmar juba on nõus võtma sidrunimaitselise. "Ma tahan, et sul hea oleks," ütleb ta alati. Isegi selliste pisikeste asjade otsustamisel tahab ta nii, et mina õnnelik oleksin. See on minu arvates lihtsalt ülimalt armas ja näitab nii palju hoolivust. See muidugi ei tähenda seda, et kõik käibki vaid minu pilli järgi ja temal 0 sõnaõigust oleks. Kindlasti mitte!

2. ELMAR ON KAHE JALAGA MAA PEAL!
Vastupidiselt minule. Tema omadus asju reaalsena võtta, reaalse pilgu läbi asju vaadata ja nii mõelda tasakaalustab meie suhet. Kuna mina elan peaga pilvedes ja unistan nii meeletult, olles sealjuures veel ääretult kannatamatu, siis tema omadus olla kahe jalaga maa peal aitab meid väga palju. Kui mina ostaksin esimese suvalise ettejuhtuva kausi, üüriksin mõtlemata üle eelarve oleva korteri, võtaksin koju 10 kassi, siis tänu temale ma seda kõike ei tee. Ta toob mind maa peale, seletab asjad ilusasti ära ja me saame oma võimete piires rahulikult edasi elada.. kuniks ma jälle roosale pilvele hõljun ja vajan oma peiksi suurepärast lennuvõimet, et mulle järgi tulla ja maale tagasi tuua!

3. ELMAR ON PERE INIMENE! 
Meid mõlemaid on õnnistatud suurepäraste ja eeskujuks olevate vanematega, Minu jaoks on nii tähtis, et me väärtustame perekonda sama palju. Kuna meie mõlema vanemad on olnud juba tohutult palju aastaid abielus, näitavad nad meile mõlemale sellega, et see on võimalik! Me mõlemad saame oma perekondadega väga hästi läbi ja näha, kuidas Elmar oma vanemaid ja venna peret armastab ja neist hoolib, rääkides vaid ülivõrretes ja kõike kõige paremat, teeb mind hiiglama õnnelikuks!

4. ELMAR ON TÕELINE SÕBER! 
Elmar on inimene, keda ma iga kell tahaksin parimaks sõbraks. Kuidas mul vedanud on, et minu parim sõber on ühtlasi ka minu kallim, minu elukaaslane! Ta on usaldusväärne ja mõistev. Tal on suurepärane huumorimeel ja suhtlemisoskus. Väga tihti on olnud olukordasid, kus mina annan Elmarile nõu selle pilgu läbi, et tahan Elmarile parimat, aga tema käitub tihti risti-vastupidi. Ta toob alati põhjuseks selle, et ta tahab oma sõpradele parimat. Isegi siis, kui see temale endale just parimat ei tähenda. Ta teeks oma sõprade jaoks kõike ja ma olen selle üle ääretult uhke!

5. ELMAR ON MAAILMA PARIM KALLISTAJA! 
Hihihi, nii on! Juba ammu enne seda, kui me hakkasime koos olema, meeldis mulle teda nähes joosta ta juurde, et kalli saada. Oleks ma vaid siis teadnud, et saan neid kallisid oma elupäevade lõpuni - oeh, milline õnneseen!

6. TA USUB MEISSE SAMA PALJU KUI MINAGI!
Võib olla meid ühendabki tuleviku suhtes suur eeskuju meie peredelt. Me räägime tihti tulevikust. Kuigi mina olen suur unistaja ja võin meid tulevikus kujutada ette kusiganes, siis see, et Elmar ka unistab meist ja meie tulevikust, näitab mulle, et see on tõeline. Oleme tihti mõelnud, kuhu me kunagi maja tahame osta ja millal. Mitut last me tahaksime ja mis nende nimed oleksid. Kindel plaan on võtta Elmari lemmikkoer bokser, hihi. Ma olen nii ärevil ja põnevil kogu selle aja ees, mis meil veel ees on!

7. MU PEREKOND ARMASTAB KA ELMARIT! 
Minu jaoks on alati olnud tähtis, et minu vanemad ja perekond minu kaaslasesse hästi suhtuks ja ta omaks võtaksid. Minu emps kohtas teda esimest korda, kui käisime päevakeskusega ekskursioonil ja Elmari kaasa kutsusin. Tegelikult ütlesin empsile, et kutsun ühe sõbra kaasa. Ma ei julenud mainida, et see on kutt või keegi, kes mulle väga meeldib. Aga empsiga klappisid nad juba siis väga hästi.
Mul ei lähe kunagi meelest minu Türi vanaema sõnad, kui ühel korral talle helistasin. "Elmar on sul tõeline kullatükk, hoia teda!" Samamoodi korrutab teine vanaema kogu aeg Elmarit nähes, et ta on nii hea ja siiras, nagu tõeline pereinimene.
Võin täiesti kindlalt öelda ka seda, et minu vanemad on minu valikuga väga rahul ja saavad Elmariga väga-väga hästi läbi.


JA
TUHANDEID
NUMBREID
VEEL
...





04 December 2017

4. DETSEMBER


Kui minu maailma lemmikuim aeg aastas on mai, siis järjekorras teine on kindlasti detsember. Nagu ma ilmselt igal aastal blogisse kirjutanud olen, siis ka sel aastal ma ei suuda kuidagi ära oodata, et aeg rutem liiguks ja detsembri keskpaik juba kätte jõuaks.

Mõned nädalad tagasi täitus meil Elmariga koos juba kaks imetoredat aastat ja sellel reedel on Elmaril sünnipäev. Mõtlesime kingitustest loobuda ja nädalavahetuseks SPAsse sõita. Valituks osutus Rakvere SPA, kuna see on asukoha poolest kõige mugavam. Mõlemal ju reedel tööpäev ja kuskile kaugele siis sõita enam ei jõuaks. Uuel nädalal blogin kindlasti uuesti ja muljetan, mida kõike toredat me ette võtsime ja ära tegime.
 Meie armas suslikupoiss on vahepeal saanud juba 6-kuuseks, järgmine nädal juba 7 kuud! Ta on tõeline suslik, ma ütlen! Täna näiteks mängis hambaorkidega, ajades 100 hambaorki põrandale laiali, nendega ühes mu lemmikuima lillevaasi. Mingi ime läbi suutis ta pika pulga otsas oleva kühvli ka täiesti pooleks teha. Kuidas? Vot, ma ei oskagi öelda. Aga muidu on ta sama kaisukas nagu alguses. Öösel magab meie kõrval voodis, ronib sülle, nurrub ja on kõikse nunnukam kiisupall maailmas! 
Sel aastal mõtlesid meie pere päkapikud, et toovad kõigile ühe suure ja nämma adendikalendri ning pääsevad sellega igaöisest külaskäigust. Sobib! Isegi pätukesele on erinevate lihadega maiustused igaks päevaks. Oleme vist tõesti head lapsed olnud. 
 Eelmises postituses rääkisin väga mitmest huvitavast ideest, kuidas ja mida ise valmistada, et jõulukingitus oleks eriti siiras ja tuleks südamest. Nii tegime me näiteks kuuendikega inimese tunnis ka jõulukingitusi oma klassikaaslasetele. Noo tore oli näha, kuidas kõik olid nii põnevil. olid kodus väga hästi valmistunud ja siis lõpuks oma paberite ja purgikestega kohale tulnud. 

Tegin ka ühele enda sõbrannadest sellise armsa purgikese paarisaja sildikesega. Juba ootan, et see talle üle anda. Praegu jääb aga see armas inimene veel saladuseks, hihi! 


    Minu üheks suureks armastuseks viimase 2+ kuu jooksul on olnud Erik Orgu banaanipannkoogid. Igal võimalikul hommikul tahaks ma neid küpsetada ja kaunistada. Need on ülimaitsvad ja ülitervislikud pealekauba. Mu issi kiitis taevani ja vanaema helistas ka eile, et üle küsida, mis sinna sisse siis õigupoolest lähebki. 
Kui juba jutt Erik Orgu kavadele läks, siis ütlen mõne sõna siia juurde ka veel. Nimelt peale pikka suve vaatasin ma ühel septembrikuu päeval peeglisse ja vihkasin, mis mulle sealt vastu vaatas. Olin terve suve valimata õginud ja siis seisis seal peeglis karm reaalsus. Väga kole kah veel! Sain aru, et midagi peab K O H E ette võtma. Võtsingi. Esiteks võtsin kätte oma armsa punase arvuti, googeldasin toitumiskavasid, võtsin Orgu tasuta 5 päeva proovika ja armusin kohe! Nüüdseks oleks kasutanud kava natuke üle kahe kuu ja saavutanud enda jaoks väga märkimisväärse saavutuse, nimelt natukene rohkem kui-10kg! Orgu kava on üks parimaid asju, mis minuga juhtunud on. Saan süüa super häid toite ja samal ajal tunda end imehästi. 
Üks tõuge, mis mind vaimselt väga palju teekonnal on kaasa aidanud, on nimelt see, et ma olen inimeseõpetuse õpetaja. Ma räägin õpilastele tunnist tundi sellest, kuidas peab tervislikult toituma ja mis sellega kaasneb.Riskidest. Kuidas ma sealjuures saaksin ise olla ülekaaluline? NOPE! See oleks nii irooniline ja täiesti vale. Tahan olla oma õpilastele eeskujuks ja neid motiveerida ja näidata, et kõik on võimalik! 


Kindlasti on tulevikus plaanis jagada seda kogemust teiega ka sellele pühendatud postituses ja siis juba piltide ja konkreetsema jutuna. 

 Käisime armsate sõbrannadega ühel ilusal nädalavahetusel Rootsis. See oli täpselt see, mida vaja oli - nautida oma armsate inimeste seltskonda sel kiirel ajal! 
 Ma olen Youtubest vaadanud nii paljusid "jelly beans challenge" videosid ja mõelnud, et tahaks ka proovida! Nimelt on selles kummikommide pakis erinevat värvi kommid ja igal värvil kaks maitset - hea ja halb. Näiteks helekollased olid kas popcorni või mädamuna maitsega, rohelised laimi või okse maitsega. Lõpuks eile leidsime Elmariga need kommid Selverist 3.99 € eest ja mõtlesime proovida. Mõlemad olime nii ärevil ja samas üldse ei julenud. Lõpuks alustasime.... ja enamus kommid lõpetasid prügikastis. See oli palju hullem, kui ma loota või oodata olin julgenud! Huuuuuhh! Mädamuna, okse, muru.. isegi hambapasta oli väga paha maitsega. :D Me ei suutnudki lõpuni mängida vaid jätsime üle poole paki alles uutele mängjatele, kes iganes need siis ka ei oleks! :D