13 September 2017

13. SEPTEMBER

Hei, lugejad! Jõuludeni on ainult 102 päeva! Aeg liigub ikka meeletult kiiresti. Minu mäletamist mööda alles eelmisel nädalal käisime Elmariga Õismäe tiigi juures aastavahetuse ilutulestikku vaatamas... või siis mitte. 

Uus kooliaasta on mitmes mõttes juba täie hooga käimas. Esiteks siis minu kool. Õppekavad on kinnitatud, tunniplaanid paigas ja esimesedki loengud käidud. Õnneks on tunnid paigutatud nädala esimesele poolele, mistõttu saan ma ideaalselt nädala teise poole veeta teises koolis tööl. 
Mul oleks nii palju muljetada, rääkida ja mitmeid lahedaid hetki rääkida, aga igaks juhuks ei hakka ma detailidesse laskuma. Ma olen olnud klassi ees kaks esimest päeva ja ma olen nii rahul! Esimesel päeval läksin õpetajate tuppa, istusin lauataha ja laususin meeletu siira tundega: "Ma olen nii õnnelik!" Mulle tõesti väga meeldib! Kui reedel linna tulin ja Elmar küsis, et noh, räägi siis, kuidas läks, ja ma rääkisingi.. aga terve õhtu. Endal oli samal ajal nii suur naeratus näos. "Mul on nii hea meel, et sulle nii väga meeldib," ütles Elmar. Loodetavasti on õpilased ka siiani rahul. 

Nädalavahetuse veetsime Elmari, Katrini ja Raigoga Pärnus, kus tähistasime Raiksi 25. sünnipäeva. Päeva esimene pool läks küll nii vett vedama, et lootsime vaid, et see poleks halb enne. Alustuseks unustas Katrin oma rahakoti Kosele, mistõttu pidime Tallinnast sinna tagasi sõitma. Teiseks - pidime viima Raiksi karti sõitma, kuid see oli õhtuni broneeritud - jäi ära. Kolmandaks, käisime enne sõitu Kosel Tarekeses söömas, kus minu ja Elmari tellimused läksid kaduma. Saime oma toidu peale 40min ootamist ja siis, kui Katrinil ja Raigol oli juba ammu söödud. Õnneks jätkus päev siiski hästi ja hommikused äpardused ei olnud üldse halvaks endeks päevale. Ööbisime ilusas Kurgo Villas, käisime (mina esimest korda elus) Stefanis pitsat söömas. Õhtu veetsime bowlingut mängides. Järgmisel päeval peale ülimaitsvat hommikusööki Kurgos käisime mõnes poes, Sindis mu tädi õnnitlemas ja juba võtsimegi suuna Tallinna tagasi. Nädalavahetus möödus nii kiiresti, aga mida muud heade sõprade ja tegusate plaanide keskel ikka muud oodata. 

Eile oli lõpuks ka minu kaua-oodatud "kulmude ja ripsmete keemilise värvimise" koolitus. Modelliks tuli mulle minu töökaaslane lennujaamast, kes pole kunagi oma kulme värvinud. Ideaalne! Lõpptulemuse saime päris hea - imeilusad pikad värvitud ripsmed ja väga loomulikud ilusa kujuga kulmud. Kuna see oli minu esimene koolitus ja see keskendus enamasti siiski keemilisele värvimisele, ootan ma juba modelleerimiskoolitust. Peale mida tahaks kindlasti veel mõnel suuremal kulmukoolitusel käia. Olen juba isegi silma peale pannud ühele starter-kitile, mida eile Tradehouse'is tutvustati. Loodetavasti varsti saan juba oma sõbrannade ja sugulaste peal natuke harjutada ja kätt kindlamaks vormida.  2 sõbrannat ning ema ja vanaema on juba järjekorras, hihi! 

Täna on meie Sultaaniku 4. kuu sünnipäev. Just eile õhtul vaatasime Elmariga esimesi kassist tehtud pilte ja nii võrreldes on ikka väga selgelt näha, kui suureks ta juba kasvanud on. Igapäevaselt nagu ei saakski aru.
Pätt on meil olnud juba umbes poolteist kuud. Selle ajaga on ta iseloom, harjumused ja käitumismuster päris selgelt arusaadavaks muutunud. Nagu ma juba peale esimest nädalat ütlesin, siis siiani on ta tõeline kaisu-kass! Öösel magab ilusti meie kõrval hommikuni välja. Päeval tuleb alati sülle või küljealla puhkama - peaasi, et kehaline kontakt oleks. Sööb ta vist kõike, kuid igapäevaselt siiski oma krõbinaid, konservi ja toorest liha. Huvitav, kuidas Jaanis meie Matšo on kasvanud selliseks, et kui talle pakkuda liha, vorsti või kala, pöörab ta pea kohe ära ega taha isegi nuusutada.. hmmmm. Oleme õpetanud, et köögi kappidele minna ei või. Õnneks ta sinna enam ei tükigi ja kui, siis piisab "EI!" ütlemisest ja ta saab kohe aru. Seda tegelikult igal hetkel. Nagu koeradki, hihi. 
Ühel nädalal võtsin Sultani endaga maale kaasa, et ta ei peaks nii palju üksi olema. Oh seda rõõmu - veel üks kass ja isegi koerakutsikas! Sultaanik ajas kõiki nii pöördesse oma julguse ja uudishimuga. Jälitas ja üritas mängida Matšoga ja uudishimutses Huskypreili Coraga ka. Nunnupall! 

    2- Šampinjonid peekoni ja sinihallitusjuustuga - NÄM!  3- Järva Teataja tegi väikese intervjuu. 


No comments:

Post a Comment