08 August 2017

8. AUGUST: Tööst ja ühest pisikesest unistusest!


Mu mõtetes on käinud viimasel ajal päris palju erinevaid teemasid, millest ma kirjutada tahaksin. Näiteks täpsemalt ja rohkem oma tööst Lennujaamas kohvikus; muidugi meie armsast Sultanist; ühest minu pisikesest unistusest ja muudest väikestest asjadest.

Praeguseks olen juba peaaegu 2 nädalat saanud puhata ja lihtsalt niisama olla. Ei ütleks, sest aeg on nii kiiresti läinud. Lennujaamas töötasin ma täpselt 1 aasta, 2 kuud ja 15 päeva. See tundub mulle nii pika ajana, kuna alles ma istusin oma ühikas voodis ja kurtsin Elmarile, et ei tea, kas peaksin ikka kandideerima.. öötöö ju! Elmari julgustuse peale proovida ma siiski oma CV saatsin ja lühidalt öeldes olin ma järgmine päev juba tööl.
ÖINE VAHETUS. Esimesed 10 kuud töötasin ma öises vahetuses. See tähendas meie töökohas seda, et reeglina algasid tööpäevad 4:30 ja kestsid umbes 10 tundi. Kuna meie kohvik töötab esimesest lennust viimaseni, siis iga päev sõltuski sellest, mida lennuplaan ette nägi. Vahepeal tuli tööle minna juba 02:00, vahepeal aga saime koju juba 9:00.
ÖISE VAHETUSE PLUSSID: öise vahetuse suurim pluss oli kindlasti see, et kell liikus mitu korda kiiremini kui õhtul tööl olles. Kui kell kukkus, sai kohe oma koti haarata ja kodu (või kooli) poole punuma pista. Mõte sellest, et terve päev ees on ju tegelikult vaba, oli ülimalt hea. Tegelikult enamus ajast tööl olles ei olnud isegi mitte und, vaid suur energia.
ÖISE VAHETUSE MIINUSED: miinuseid on tegelikult öösel töötades väga palju ning ma arvan, et need samad asjad kehtivad iga öötöö puhul. Esimeseks kindlasti see, et unegraafik läheb nii segamini ja tekitab kehale suurt stressi. Keha on ju siiski harjunud ärkama enam-vähem kindlal ajal ja saama kvaliteetse pika une. Öötöö toob sisse aga väga varajasi ja erinevaid kellaaegasid ärkamiseks: 1:00, 3:00 või veel midagi muud. Sinna hulka ka vabad päevad, kus sai lõunani magada. Minule isiklikult tasus keha stressi eest suurte peavaludega (mida ma muidu väga minimaalselt pean taluma) ja alguses ka ninaverejooksudega. Kõik see ju viitab stressile. Vabadel päevadel ärkasin ma alati öösel üles, justkui peaks jälle tööle minema, aga ei pidanud. Sellega võitlen ma tegelikult siiani, kuna kogu see aeg pani nii suure põntsu, et ma ei mäletagi tegelikult ööd, kus ma magaksin ühe jutiga hommikuni välja.
Kolmandaks suureks negatiivseks asjaoluks on see, et kodune elu on tegelikult häiritud. Kuna me elasime ühetoalises korteris, siis minu öised ülesärkamised ja sättimised segasid Elmarit: äratuskell, tuled, sahmerdamised ja kõik muud hääled. Kui mina töölt jõudsin, olin ma alati meeletult väsinud ja tahtsin magada, mistõttu oli jälle minu ja Elmari aeg häiritud. Samas pidin õhtul vara magama minema (tihtipeale juba umbes 19:00-20:00 ajal), aga Elmar ju ei pidanud. Kuidas lahendada seda, kui ühetoalises korteris üks peab magama ja teine tahaks veel telekat vaadata? Väga paljudel kordadel jäi Elmar koos minuga magama: "Ma ei taha sind segada ja tahan, et sa saaksid korralikult magada!" ütles ta alati. Kullatükk!
Tegelikult oli suuresti häiritud ka sotsiaalne elu. Ma ei saanud õhtuti kellelegi külla minna või midagi teha, kui pidin keset ööd juba ärkama ja olin alatasa väsinud. Tean, et mu sõbrad pidasid isegi plaani, et otsida mulle uus töö, hehe.
PÄEVANE VAHETUS: Ma pidasin päris pikalt plaani mais töölt ära tulla ja suveks uus otsida. Ma lihtsalt ei jõudnud enam öösiti. Kui sellest juhatajaga rääkisin, pakkus ta mulle välja päevast vahetust. Sain kuu aega käia päevase graafiku järgi tööl ja siis otsustada, kas tahan suveks midagi muud otsida. Mulle aga väga sobis selline variant. Vahetused olid enamasti 12tunnised ja tööpäev lõppes 10 paiku õhtul, olenevalt jälle lendudest. Selle vahetuse miinuseks oli see, et kui õhtused lennud hilinesid (Moskva ja Peterburi lennud hilinesid kindlasti üle poolte kordadest), midi teenindaja jääma lennu väljumiseni tööle. Tean, et üks mu töökaaslane pidi jaanipäeval olema 22:00 asemel tööl 04:00ni, kuna Moskva lend lihtsalt hilines. Mul õnneks nii hullult kunagi ei läinud ja maksimaalselt olen olnud 1-2ni öösel.
KLIENDID: Kuna ma olen 2 suve tööd teinud tavalises toidupoes, on mul väga hea võrrelda nii-öelda tavalist eesti klienti ja turiste. Lennujaamas oli reeglina klient alati meeldiv, tore, väga viisakas ja sõbralik. Näiteks minu viimasel tööpäeval tuli üks mees enne kohvikust lahkumist minu juurde ja ütles:"Nii tore on vahepeal naeratavat teenindajat ka näha. Aitäh ja ilusat õhtut!" Tihtipeale sai klientidega isegi päris palju naerda ja niisama juttu ajada - kõik on palju rohkem avatud ega pahanda, kui näiteks teenindaja midagi sassi ajab. Alles hiljuti sattusin rääkima ühe mehega, kes kuidagi niisama kogemata mainis mulle, et ta on õpetaja. Ütlesin kohe, et õpin ka õpetajaks. umbes 80aastane härra läks siis oma tellitud teega lauda ja lõpetades tuli kassa juurde tagasi ja ütles, et ta tahab minuga rääkida veel. Ta uuris õpetajate palkade kohta Eesti, missugune meie haridussüsteem on ja miks ka õpetajaks õpin. Lahkuses ütles ta mulle ühe mõtlemapaneva tarkustera ja naeratas: "Belive me, I have been a teacher for 60 years.. and my wife as well!" 
Halbu kogemusi on mul väga vähe. Praegu mõtlema hakates ma isegi ei suuda ühtegi suurt juhtumit meenutada. See on ju ainult tore, mis?!
ÜRITUSED: Selle aja jooksul, mis mina jõudsin meie kohvikus töötada, tegime me päris mitmel kuul müügirekordid. Meid premeeriti kahel korral suurema üritusega - esimesena käisime Merineitsi restoranis nautimas imehead 3-käigulist õhtusööki koos ülituusa kabaree-etendusega. Teisel korral viidi meil Valkla Rannarestorani lõunatama - imeline koht ja kui hea söök! Aasta alguses oli suur ettevõtte uusaastapidu, kus olid kohal üle Eesti Baltic Restaurantsi töötajad - isegi Koerust! See pidu oli megavahva! Tantsisime töökaaslastega jalad villi ja saime müügirekordite eripreemia!
SOOVIPÄEVAD: Minu arvates oli meeletult suur pluss see, et aasta ja mõne kuu jooksul, mil ma töötasin ja sain esitada iga kuu oma soovipäevad, sain ma täpselt k õ i k päevad vabaks, mida ma tahtsin ja vaja oli. Nagu juhataja alguses mulle ütles, nii ta prooviski teha kõik, et selles osas võimaldada soovijatele nende vabad päevad. Isegi kui olid kiired ajad ja ma panin küsimärgiga mõned, et "oleks väga hea, aga pole hädavajalik", siis sain ma ka need alati! Aitäh!

Lõpetuseks tahan ma öelda, et ma olen väga rõõmus selle kogemuse üle, mida ma nüüd endaga kaasa võtta saan! Suhtlemine erinevatest rahvustest inimestega, palju uusi teadmisi toidu- ja joogivaldkonnast, enesedistsipliin, teistega arvestamine, uued sõbrad ja palju lahedaid mälestusi tööpäevadest ja meie üritustest.
Kui ma tõin välja erinevaid halbu poodi öötööst, siis need käivad ju iga öötöö kohta, mitte konkreetselt meie kohviku. Inimesi on ju nii palju, et kui minule see ei sobi, siis on kindlasti neid, kes on just ööloomad ja kellele vägagi sobib. Näiteks üks minu töökaaslane on mitmeid kordi öelnud, et tema ei tahaks mingi hinna eest päevasesse vahetusse minna, vaid ainult öösel olla. Kõigile oma!
Kui keegi mu töökaaslastest peaks juhtuma seda lugema, siis aitäh sulle laheda aja eest ja te kõik olete megalahedad! Aitäh ka kõigile, kes mulle lahkumise puhul väga armsa kingituse tegid, aga keda ma kallistada ja tänada ei saanud.
____________________________________________________________________

Ma olen kaua aega oma sees unistanud millestki, millest ma olen rääkinud ainult väga vähestele. Tegelikult ma olengi rohkem unistanud kui üritanud seda päriselt ka täita. Nüüd lõpuks võtsin ma end kokku ja registreerisin end KULMUKOOLITUSELE! Tadadadaaaa! Ma olen alati tahtnud õppida, kuidas teha endale ja tulevikus ka teistele ideaalseid kulme. Kulmud kaunistavad nägu nii palju nind õige kuju ja värv suudavad ilmele tohutult palju juurde anda! 
Nüüd aga küsimus minu armsatele lugejatele. Kuigi aega on veel üsna palju, siis juba kuulutaksin välja otsingud kulmumodellile! Koolitus toimub 12.september Tallinnas ning modell võiks kohal olla umbes 14:30 ja aega läheb umbes 16:00ni. Kui sa juba tead, et sa oled sellel ajal Tallinnas ja oleksid valmis mind aitama, siis kirjuta mulle! Ideaalis võiks modelli kulmud olla võimalikult loomulikud. Ei saa ju harjutada värvimist ja kitkumist/vahatamist, kui modellil on juba eelnevalt tehniku (või enda) poolt tehtud ideaalseld kulmud. Suur aitäh juba ette!n 


Täna õhtul seame enda sammud Elmariga Viimsi Vabaõhumuuseumisse, et nautida Laula mu laulu kontserti! Aitäh selle armsa sünnakingituse eest, Kats ja Raiks! 
Kuna postitus venis ootamatult pikaks, siis seekord lõpetangi siinkohal. Ees ootamas tore õhtu, neljapäevane date Katriniga, Janeli juubel nädalavahetusel, Ellu külaskäin järgmise nädala alguses ja juba jõuabki kätte minu esimene tööpäev Järva-Jaani Gümnaasiumis. 

   1- Kuna mina saan nii palju puhata, aga Elmar ikka iga päev hommikust õhtuni tööl on, otsustasin talle väikese üllatuse teha ja ta välja viia. Ja ikka kirjaga (ma armastan kirju!) ja pisikese kingitusega, mida tal hädasti vaja oli!   2- Paar nädalat tagasi avastasime, et mu onunaine teeb imeilusaid käsitöövaipasid. Mina armusin lausa nii ära, et palusin meie uude koju teha üks ilus ümasate äärtega romantiline valge vaibake. Täna saime selle lõpuks kätte ja ma olen veel rohkem armunud sellesse! Kui kaunis! Kui kellelgi veel oleks soovi selline (või täiesti teistsugune ja teise värviga) vaip endale saada, siis kirjuta mulle ja jagan lahkesti kontakti! 

No comments:

Post a Comment