13. VEEBRUAR

Mulle kogunes telefoni nii palju pilte, mida ma täna Suhkruprintsessis jagada tahaksin.

Minu tänane päev alganud ja möödunud 3:10 äratusega, 3:50 taksosse istumisega, 4:15 tööle jõudmisega, 11:10 töölt lahkumisega, 12:15 loengusse jõudmisega, 13:45 kodupoole liikumisega, 14:30 koju jõudmisega ja nüüd 15:21 kirjutan ma seda postitust. Olen nii ärevil ja ootuses tänase õhtu suhtes. Mõned inimesed kindlasti teavad, mis täna juhtuma hakkab, aga teistele ma teen väikese vihje selle kohta. Nimelt on mul kell 18:00 pandud endale aeg kuhugi... ja ma ei jõua seda ära oodata!!! Ilmselt saate sellest teada selle nädala jooksul minu Instagramis! Blogis ilmselt alles kuu pärast. 

Vahepeal on üsnagi palju juhtunud.
Käisin täiesti ootamatult veredoonoriks ja see polnudki nii valus, nagu ma arvasin; Ostisn uued prillid ja sain teada, et mõlemad silmad on umbes viie või rohkem aastaga läinud ainult -0,25 hullemaks.. arvasin,et umbes -4; Käisime Brittaga vesipiibukohvikus, kus veetsime nii head kvaliteetaega jutustades ja muljetades; Käisin Katriniga esimest korda kohvikus Komeet ja peale seda Anne&Stiili naistekal "50 tumedamat varjunidt vaatamas" ja hoidisn vahepeal käsi silme ees, sest õune oli; Käisin peiksiga Baltic Restauranti uusaastapeol ja meie lennujaama kohvik tegi aasta müügirekordi!; Pidasin empsi, issi, venna ja vanaemaga maha suure pirukamaratoni; käisin esimest korda elus küünetehniku juures geellakki proovimas; Käisime janeliga õhtustamas ja vanalinnas jalutamas ja eksisime totaalselt ära ja sattusime umbes 10 minuti jooksul kolm korda sama maja juurde; Käisime Katriniga minu Tallinna kodukanti avastamas ja leidsime ülituusa kõrge kohakese mere ääres; Pidasime Elmariga reaalse tainasõja maha - täpselt nagu filmides!; Tegin tööl ühele enda lemmikblogijale  tulevaste pulmade puhul sooduka ja ta oli nii õnnelik!; Käisime Elmariga kodu lähedal tiigi ääres jalutamas ja kohtasime vanatädi, kes sõimas kajakaid, et need luikede eest saia ära söövad; rõõmustanud südamepõhjani oma sõbranna maailma parima uudise üle; skoorinud oksjonil ülituusa hinna eest lokitangid ja siis nende lokkidega välja näinud nagu midagi maailmakahtlast; helistanud sada tuhat korda empsile, kui bussilt bussile käin või seda ootan ja nüüd emps küsib iga kõne alguses "ootad bussi vä"; käinud issile sada aastat närvidele, et ta kooki teeks - ta tegi!; käinud lennujaamas tööl 2x päevas; armunud oma küünetehniku imearmsasse kutsusse; aidanud ühel naisel kaubanduskeskuses kõik tema 20 mahakukkunud kaarti üles korjata; võitnud esimest korda facebooki jagamismängu; saanud teada oma uue töö sügisest ja sellega seoses viimase päeva lennujaamas; käinud peikaga šoppamas ja veendunud, et  ainult naised pole lootusetud poodlejad;  JA NII EDASI...

Sel nädalavahetusel olen ma end töölt vabaks küsinud ja laupäeva hommikul paneme autole hääled sisse ning võtame suuda Pärnu! Minu täditütar abiellub oma inglasest peiksiga!!! Kui lahe see on! Pulmakülalisteks on seega kahest rahvusest inimesi, kahest riigist traditsioone ja ma juba kujutan ette, kui tuus, ilus, meeldejääv ja eriline õhtu sellest tuleb! Kui oma täditütre Sillega pulmadest rääkisin ja ta oma kleiti kirjeldas, vot, piisas sellest! Juba kujuta enne, kui kaunis ta on!
Mina meeletu pulmaarmastajana ja TLC "say yes to the dress" nr 1 vaatajana lihtsalt ei suuda laupäeva ära oodata!!

Mäletan, et kui eelmise postituse üles olin laadinud, siis mõne hetke pärast kirjutasid mulle mõned inimesed blogi kohta paar sõna! Tagasisisde on meeletult lahe ja nii tore on näha, et blogi jälgivad ka need, keda ma poleks kunagi arvanud, et seda teevad.. võike ka julgelt kirjutada! 

Töökaaslastega firma uusaastapeol!