28. DETSEMBER

Sattusin kogemata vaatama oma blogi vaatamisi. Eelmine postitus sai pea poolteist tuhat vaatamist, vau! Ja kuna päkapikud olid sel aastal eriti helded ja otsustasid mulle kinkida telefoni, millel on eelmisest mitu korda parem kaamera, siis tundub, et Suhkruprintsessi hakkab postitusi ilmuma natukene rohkem kui siiani.

Sel aastal algasid minu jõulud mu sõbranna ja kursakaga kingitusi vahetades ja väljas söömas käies. Ma armastan kingituste tegemist ja pärast saaja reaktsiooni nägemist! Ja muidugi, kellele ei meeldiks ka ise kingitusi saada? Katrinilt sain eriti tuusa lauvärvipaleti, millega kohe natuke katsetasin ja Katsile ilusad silmad pähe tegin. Pilte näete allpool. 

Jõulud jätkusid 24. detsembril kell 4:00 tööl, lennujaamas. Nii tore, kuidas mitmed pered, ja muidugi ka teised, olid rõõmsalt enne lendu midagi kõhtu valimas, õnnelikud ja soovisid häid pühi. Lennujaama kohvikus töötades olen ma paljurohkem näinud seda, et kliendid on siiski viisakad ja toredad. Tavalises poes töötanud, oskan ma seda vahet eriti hästi näha. Igatahes kuuetunnine tööpäev läks kiirelt, peale mida kohe bussijaama põrutasin ja siis Pärnu. 

Iga-aastane traditsioon - jõululaupäev Sindis tädi juures. Muidugi oli laud lookas heast ja veel paremast, kuusealune täis ilusaid kingipakikesi. Mulle meeldib see komme, et iga kingituse eest peab luuletuselugema, laulma või midagi tegema. See lisab palju rohkem põnevust, kuigi vanemaks saades ka mingit väikest paanikat. Kooli ajal oli ju lihtne - eesti keeles pidi ju raudselt mõne luuletuse pähe õppima ja kooris oli vähemalt paar jõululaulu, mida sai luuletusena paki lunastamiseks lugeda.

Kuna eelmisel ööl enne tööd oli pea võimatu magama jääda, sest ärevus oli enne jõulupäeva nagu 2aastasel, vajusin ma üsna vara ära ja juba oligi hommik ja aeg teiste sugulastega jõule veeta. 

25. detsembril veetsime natuke enda perega aega ka Elmari pere juures. Veel mõned armsad kingitused ja head söögid, ja juba ootan Järva-Jaani, kuhu ootasime kokku 19 inimest. Kuna lapsi oli meil palju, siis kuusealune oli sõna otseses mõttes kingitustest pungil. Kui põnev! Kingituste lunastamine läks ladusalt ja lõppes mu vanemate väikese kitarri-jaurami-lauluga - eriti äge!
Sel õhtul jõudsin ka paar tundi klassi-jõuluistumisel veeta, mida me iga aasta korraldanud oleme. Nii naljakas ja samas uskumatu on vaadata, et kõik meist on juba oma elu peale läinud, et peamised jututeemad on "kuidas siis läheb? kus sa elad? kus sa õpid? kus sa tööl käid?" Kuigi Eesti on väike ja kõik satume ka tihti koju, Järva-Jaani, siis ikkagi oleme jäänud kaugemaks, kui oleks võinud arvata. 

Ma alati armastan jõulude ajal Instagramis ja mujal vaadata teiste inimeste pilte oma jõuludest - kõik on alati nii kaunilt üles löödud, on ehtinud oma kodud ja kuused nii uhkelt ja kõik on õnnelikud. Näitan teile mõndasi pilte, mis on mu telefoni kogunenud nii jõuludest, kingitustest või lihtsalt jõuluajast. Viimased üksikud pildid on Innu poolt tehtud! 

    1- Esimest korda aastate jooksul läksin kodust välja kinniste juustega ehk Katriniga välja sööma!  2. Sain vanaemalt megamõnnad villased sokid!  3- Kuna ma olen suvest saati trennis käinud oma plastikust poe-veepudeliga, siis päev enne jõule otsustas keia mulle ootamatult koos trenni minnes ühe ilusa joogipudeli kinkida - kui armas!

  Katrin ja see, millest ülevalpool juttu tegin. 

    1- Olime Elmariga juba ammu silma peale pannud sellele mängule.. ja kuna Sindi jõuluvanal olind kingiideed otsas, leidsimegi enda jõulupakist selle ülituusa mängu! Tõesti vinge!  2- Ma olen olnud lapsest saati tõeline riivitud porgandi fänn! Ise kunagi ei viitsinud riivida ja käisin vanaema palumas, et ta seda teeks. Paar nädalat tagasi tahtsin linnas ka selleks riivi osta ja ostsin tõelise käkerdise, mis mitte midagi ei suutnud teha, mis ta muidu tegema peaks. Empsil oli aga õnneks mõte, et jõuluvana võib mu mind välja aidata - üks megahea riiv ja mitu kilo porganit! Õnn!   3- Sindikate jõulukotti mahtus ka veel 2 ülimalt hea lõhnaga loodusseepi, vannukuul ja 2 ülisuper näomaski.
Esimenel ja kolmandal pildil on näha heledat pleedi tumedamate lillekestega - selle sain Elmari vanematelt ja see turmpab kindlasti oma pehmusega üle mu senised pleedikesed.

    1- 23. detsembri jõusaalitrenn Keiaga   2. 25. detsember Järva-Jaanis oli ilma poolest pigem nagu ilus sügis.

    1 ja 3 - Klassipidu   2- Teel linna tegime Innuga paar peatust, et saada mõningaid lahedaid pilte