24. JUULI

Seekord jõudsin kuidagi väga kiiresti siia tagasi. Pilte on kogunenud ja mõni asigi võiks kirja saadud panna, hea kunagi meenutada!

Umbes aasta tagasi, kui ees oli kolimine Tallinna, olin ma täiesti kindel, et ma tahan ühikasse kolida. Mulle oli filmidest alati jäänud mulje, nagu see oleks üks selline PEAB-KOGEMA asi. Ma isegi ei mõelnud korteri peale ega sellele, et kuskil sugulaste juures aastakese elada. Nüüdseks olen ma olnud täpselt 1 kuu korteris. Ma ilmselt ei saakski õnnelikum olla, et ei pea iga päev ühikatoas ärkama ja õhtul jälle seal uinuma.
Ma olen nii õnnelik, et ma olen selle läbi elanud ja saanud tunda, kuidas see elu käib, kui sa pead arvestama mitmekümmne inimesega. Kas ma mahun praegu kööki süüa tegema? Kui ma tahan pesu pesema panna, kas vabu aegu on? Kui mu pesu all peseb, äkki keegi tõstab selle läbimärjana masinast välja korvi? Kui ma pesema lähen, kas mõni duššikabiin on vaba ka? Kas ma mahun hambaid pesema? Kui ma lähen kööki, kas seal on üldse mõni puhas ja koristatud koht, kus kokata? Kõik need küsimused olid tegelikult igapäevased. Nii paljuga ja paljudega peab arvestama. Ma oskan tänu sellele ilmselt praegu nii palju rohkem hinnata seda, et ma saan elada korteris. Ei pea oma asjadega jooksma üle koridori või minema 3 korrust alla vaatama, et äkki pesumasin on lõpetanud. Kuigi jah, muidugi on korteris elamine tunduvalt kulukam, siis reaalselt see privaatsus ja OMA KODU tunne on kõike seda lihtsalt nii palju väärt! Ja mis oleks veel parem sellest, et saan korterit jagada oma peiksiga? Juhhhuu!

Kuna mu vend käis umbes nädal tagasi meie juures, siis tahtsime talle toredamat meelelahutusprogrammi pakkuda, kui lihtsalt kodus teleka vaatamine või nii. Jõudsime kinno, kardiga sõitma ja bowlingusse.
Vahepeal käisime ka loomaaias! Kindlasti üks mu lemmikkohtasi üldse! Ja ma sain Järva-Jaani Järvepäeval olla Minioni maskotis! Ma olen alati tahtnud seda proovida, et olla kuskil lasterohkel üritusel maskotis. Vaatamata sellele, et päikese käes oli üle 35 kraadi kindlasti, siis oli see lihtsalt ülimalt tuus!
Sellel nädalavahetusel jõudsin ka umbes üle 3 nädala Järva-Jaani ka.Nägin oma sõbrannad ja pere ja kiisukese ka ära.  Õnneks järgmine kord juba mõne päeva pärast!

Nüüd ongi varsti viimane suvekuu ja jälle kool. Nagu igal aastal, siis ma juba ootan kooli ja tahaks õppida ja teha kodus kooliasju. Ilmselt see tunne kestabki umbes septembri keskeni, aga kes teab. Sel sügisel saan kõrvaleriala ka õppima hakata ja kes teab, kuidas asjad lähevad!
Seniks aga ilusat suve kõigile!

   1- BOWLING! Suutsin esimest korda elus mitu korda järjest kõik kurikad esimese korraga pikali saada, woho!  2- Kui on vaarika toormoosi, siis pannkoogihommik on ju kohustuslik!  3- Leidsime Elmariga Kristiine Keskusest pildiautomaadi, kust sai läbi telefoni mõne euri eest printida pisikesi kleepsupilte. Nii armas, kui kodus on pilte!

    1- Little selfie never ... nobody!   2- Lasteloomaaed on lihtsalt must-go alati!   3- Käisime sõbrantsiga natuke jalutamas ja poseerisin ühel täitsa tähtsal taustal. 

    1- Tõesti ülimalt tuus kogemus!  2- Otsisin nii kaua ohte head värviaamatut ja mitmeks päevaks unustasin vist k õ i g e muu tegemise ja ainult värvisin. Üks asi lapsepõlvest, mida ma siiani täielikult armastan!  3- Kui söök näeb hea välja, on umbes sadu kordi meeldivam seda süüa! 

   Peale kino, umbes 22:00 ajal sattusime reaalselt üliimelist päikeseloojangut nägema. Käskisin kohe veeäärde sõita. Kuskilt pole vist ilusam vaade loojuvale päikesele kui veekogu.