Instagram: november ja palju juttu!

See laul on absoluutselt imeline! 

Kui mu klassiõde täna koolis rääkis, et ta jäi kooli tulles vahepeal selle -15kraadiga seisma ja lihtsalt ilmetles ilma, siis see vist enam-vähem ütlebki juba ära, kui ilus õues praegu on. Täiesti imeline! Tõesti, eriti hommikul, kui on natuke hämar, tänavavalgustused ja siis see meeletult ilus lumi, ei mingid sogast lörtsi.. aahh! Samas oli täna päris ilus kogu päeva, kuna päike oli väljas.. ja meie ajaloo klasisst paistis õue täpselt selline ilus vaade, kus päike pani ühe puu ladva särama.. ja siis kuidas me kõik seda üksteisele mainisime kordamööda tunnis..:P:D 

Kindlasti tahan ma ära mainida veel selle, et täpselt üks aasta tagasi oli minu esimene vahetuspäev Rõngu Keskkoolis! Vau, juba aasta sellest möödas. Ma olen ikka nii-väga õnnelik selle üle, et ma otsustasin rohkem kui aasta tagasi oma julguse kokku võtta ja minna täiesti võõrasse kohta, mille olemasolust ma varem teadlikki polnud. Siinkohal tervitaks oma Rõngu pere, klassi-ja koolikaaslasi!:P 

Kuna VVV on välja andnud oma raamatu, kust saab lugeda paljude vahetusõpilaste kogemusi ja palju muud, on seal ka minu kaheleheline jutukene oma kahest vahetuskogemusest. Praegu teemakohaselt panen teile siia lugemiseks Rõngu-vahetuse osa! Ja mainin veel ära, et reedel on suur tõenäosus, et ma näengi oma rõngukaid jälle.. täpselt aastase vahega.. aga siiski!:P 

"Hei, mina olen Maris Kurvits, 17 aastane, käin Järva-Jaani Gümnaasiumi 11. klassis.  Minu kool on väike, umbes 200 õpilast, ja klass on veelgi väiksem - 9 õpilast. Tänu sellele olen ma alati tahtnud teada, kuidas oleks õppida klassis, kus on õpilasi ikka palju rohkem, ja käia koolis, kus õpilasi on julgelt üle 500.

Ma olin VVV programmist kuulnud tegelikult juba ammu ja olin kaks aastat kogunud julgust, et lõpuks ühes vahetuses ära käia. Kuna koolide nimekiri, mille vahel valida, on väga pikk, siis ei suutnud ma mitte kuidagi seda ühte välja valida. Lõpuks otsustasin pimesi valida - panin silmad kinni ja kerisin nimekirja üles-alla, kuni panin näpu ühele koolile peale - Rõngu Keskkool. Esimesed emotsioonid olid mul sellised: kus see asub? Ma pole sellest kunagi kuulnud! Kas selline kool on päriselt olemas? Kas see on lõunas või põhjas. Ma ei teadnud sellest kohast ega koolis enne midagi, aga kuna ma olin endale lubanud, et ma lähen sinna, mille pimesi valin, ma läksingi!

Rõngu Keskkool oli väga armas ja üsna minu kooli sarnane, kuna see oli pisike ja õpilasi polnud eriti palju. Selle eest oli kõik väga tore - õpetajad võtsid mind hästi vastu ja õpilased samamoodi. Üks eriti armas mälestus on mul ühest sööklatöötajast. Nimelt ühel päeval ei käinud ma söömas söögivahetunnis ja see naine tuli mind koridori otsima. Kui ta mu leidis, tundis muret, et miks ma söömas ei käinud ja ega mul kõht tühjaks nii ei jää. Lõpuks andis ta mulle veel kommi ka, et midagigi süüa saaksin. Selline väike asi tegi mu südame võõras kohas soojaks! Veel oli hästi tore see, et kool tegi minule ja mu hostõele välja ühe toreda õhtu Tartus, kus käisime uisutamas ja nautisime jõulutuledes linna.

Oma vahetusperest on mul samamoodi väga armsad emotsioonid ja mälestused. Ma elasin koos oma hostema,-isa ja -õega. Veel oli mul seal kolm kiisut ja üks väga armas koer. Õhtud veetsime enamasti terve perega filme vaadates ja jutustades. Mäletan veel seda, et kuna oli detsember, siis hostema tõi iga päev koju tulles suure hunniku mandariine, nämm!   Oma hostema nägin ma viimasena päev enne äraminekut, kuna koju mineku päeval lahkusin ma enne, kui ta töölt jõudis. Ta tuli siis neljapäeval minu juurde, kallistas mind ja andis mulle armsa kingituse. See oli tõesti väga-väga meeldiv ja tekitas veel rohkem tunde, et ma ei taha koju minna.

Kuigi esimestel päevadel igatsesin ma väga koju, mis oli üle 140km eemal, siis nädala lõpus olin ma juba väga kojuminemise vastu. See koht sai armsaks ja samamoodi inimesed. Praegusel hetkel on mul Rõngust üks sõbranna, kellega ma tõesti hästi läbi saan ja ma olen selle üle väga-väga õnnelik!"

 Käisin neljapäeval Karega Tartus ja mul oli umbes 4 tundi vaba aega. Alguses mõtlesin küll poodlemisega kogu selle aja surnuks lüüa, aga peale esimest poodi mõtlesin juba, et mida ma siis nüüd tegema hakkan.. kuna mu silmapiirile jäi Rahva Raamatu pood, läksin sinna. Ilmselt kõik, kes mind vähegi paremini teavad, kergitasid kulmu, et Maris ja raamatupoodi? Helistasin poes Ellule ja küsisin, et "Kui ma ütlen sulle, et ma olen praegu kohas, kuhu ma kunagi ise ei läheks, siis mida sa pakud?" Ellu: "raamatukogu?" Lõpuks ütlesin, et ma olen Tartus raamatupoes ja mul pole ühtegi tuttavat seal linnas, siis ma ei tea, mida oma ajaga peale võtta.. kohe kui olin selle lause välja öelnud, karjatasin ma poes "ELLU!!! SA ELAD TARTUS!" Sain tänu sellele mitmete inimeste pilgud endale seal vaikses poekeses. Õnneks saime Elluga üle mitme kuu jälle kokku ja veetsime head aega jutustades ja Werneris imelist kooki süües, nämm! 

 1- Kui Mariega Tallinnas käisime ja nägime seda nägu-puudu pildistamiskohta, jooksin kohe sinna taha. Ja siis varsti tuli üks välismaalane: "Can I come??" Ja muidugi ma ju lubasin.:D  2- Meeli ütles, et ma ei ole sellel pildil üldse enda moodi..  3- See üks kord, kui vend nõustub minuga pilti tegema.:P 

1- Kui ma olin Paide Maximast umbes 50minutit eksinuna Maksimarketisse käinud, leidsin ma selle vitamiinivee sealt. Imeline! See on nii hea vesi ja ausaltöeldes on see pudel ka super lahe!  2- Paar nädalat tagasi vedasime klassivennaga advendikalendri peale kihla, kas ta viskab meie laua tagast paberi prügikasti või ei.. ta ei visanud.. ma võitsin.. ja ta oligi eile selle kalendriga mul uksetaga.:D (täna sain päkapikkudelt veel ühe kalendri, hehe)  3- Peame kirjanduses lugema "Puhastust", ja kui ma selle raamatu esimese lehe avasin, leidsinma kohe selle imelise ütluse!

Ma olen tänases postituses kasutanud vist miljon korda sõna "imeline, ilus, super, suurepärane." Aga mul on täna kuidagi meeletult hea tuju lihtsalt! Otsustasin terve detsembri eriti heas tujus olla! Ma sain vist inspiratsiooni sellest, kui meie kirikuõpetaja tänasel jõuluteenistusel ütles kellegi sõnad:

 "Keegi pole liiga vaene, et teha head!"